Umholi ugcinwa emathanjeni omzimba, okwenza kube nzima kakhulu ukwelapha. Ngenxa yalesi sizathu, impilo eminingi yomphakathi kanye nabachwepheshe bezokwelapha bazogcizelela ukubaluleka kokuvimbela ukutholakala nokuxoshwa kokuhola ngokugcwele-ngisho (ikakhulukazi) ngemva kokuba usuvele utholakala ukuthi unobuthi obuholayo-ngokwenza ushintsho kwimvelo noma ekudleni.
Kubantu abathile abanezinga eliphezulu lokuhola, noma kunjalo, ukwelashwa okuphambili kakhulu, njengokwelashwa kwe-chelation, kungadingeka.
Izinguquko zokuphila
Ngemuva kokuthi ukuhola kungene emzimbeni, kungaba nzima ukususa, futhi noma yikuphi ukuxhumana okuqhubekayo nensimbi esindayo kuzokwakha ngokwakho, kuphakamisa ingozi yokukhathazeka kwempilo eminingi.
Yingakho ukuthola nokuqeda noma yikuphi ukutholakala kokuhola, kanye nokunciphisa ukungena komzimba wensimbi enzima, kubaluleke kakhulu ekubhekaneni nobuthi obuholayo.
Izinguquko zemvelo
Ezimweni zokuhogela utshwala ezinganeni, izikhulu zezempilo zomphakathi zendawo zizocwaninga imvelo yengane (njengekhaya, isikole, noma ukunakekelwa kwesikhashana) nezinye izici zemisebenzi yomndeni, izinto zokuzilibazisa, noma indlela yokuphila engase ibonise ukuba ziholele.
Kodwa-ke, ngokuvamile, kunezinto ezimbalwa imikhaya engaqala ukuyenza ngokushesha ukuvimbela noma yikuphi ukuvezwa kokuhola:
- Qinisekisa ukuthi azikho ezinye izinhlayiya zamapelisi, amacwecwe, noma ama-chewable lapho kusetshenziswe khona upende oholayo.
- Hamba noma yiliphi ikhaya elakhiwe ngaphambi kuka-1978 elahlelwa kabusha kuze kube yilapho konke kuhlanzwa.
- Hlukanisa imithombo engaba khona yokuhola kuze kube yilapho ingahlolwa, isuswe noma ihlanzwe-ikhiphe amakamelo athile lapho upende oholayo uveza noma ubeka imingcele yesikhashana efana ne-tuct tape.
- Geza njalo izandla, amathoyizi, kanye nezindawo ezivamile ezingase zibe uthuli noma zimboze ukungcola okuvela ngaphandle, kubandakanya phansi kanye namafasitela. Ngokufanayo, ngaso sonke isikhathi susa izicathulo ngemuva kokungena ngaphakathi.
- Ungavumeli izingane zidlale enhlabathini evulekile, zikhetha esikhundleni se-sandboxes, izindawo eziluhlaza, noma izinkuni zezinkuni.
- Gwema ezinye izikhungo ezingekho zokuhlala zokuhola ezifana nemithi yendabuko, ama-candie angeniswe eMexico, cookware kanye neziqukathi ezingenakho ukuhola, futhi ukhumbule amathoyizi.
- Shintshela ekusebenziseni kwamanzi abandayo kuphela ukulungiselela ukudla noma umthamo wezingane, njengamanzi ashisayo angaphakathi ekhaya cishe amathuba okuba nomthofu kunamanzi abandayo kusuka ekunikezeni amanzi kwamanzi.
Odokotela bangase bakhuthaze izingane kanye nabanye abantu abanamazinga aphezulu okuhola ukuthi bangene esibhedlela noma bangeniswe kwezinye izindawo uma bengakwazi ukubuyela ekhaya ngenxa yengozi enkulu yokuvuleka okuholela khona-okungenani kuze kutholakale imithombo yokuhola noma indawo ephephile yokuphila ingahlelwa.
Izinguquko Zezinkukhu
Izakhi ezithile zomzimba- njenge-iron ne-calcium - ziye zaboniswa ukusiza ukuvikela umzimba ngokumelene nomthofu ngokubopha ngawo futhi ukuwuvimba ekungeneni noma ekugcinwe. Lezi zondlo kakade ziyingxenye yokudla okunempilo, okunomsoco, ngakho-ke abantu abaningi, ukunamathela emithethweni ejwayelekile yokudla komzimba kuzohamba isikhathi eside ekusizeni umzimba ukuzivikela emazingeni aphezulu okuhola.
Ngakolunye uhlangothi, ukuntuleka kwe-iron kungenza kube lula umzimba ukuba uthathe ukuhola, ngakho-ke ukudla ukudla okunensimbi kungasiza amazinga okuhola amancane ekwakheni egazini, ikakhulukazi ezinganeni ezivame ukungena ensimbi enamandla kakhulu ngokushesha kunabantwana abadala nabantu abadala.
Ukudla okunezinsimbi ezihlanganisa insimbi kuhlanganisa izinkukhu, izinhlanzi zasolwandle, kanye nezitshalo ezinogesi. I-Vitamin C ingasiza umzimba ukuba uthathe insimbi, ngakho-ke kubalulekile ukubhanqa ukudla okunezinsimbi ezinomthombo wevithamini C, njengama-oranges, amaphayinaphu noma i-cantaloupe.
Ngokufanayo, ucwaningo lubonise ukuthi i-calcium ingenza kube nzima ukuba umzimba ugcine ukuhola, ikakhulukazi kwabesifazane abakhulelwe. Ngeshwa, i-calcium ingabuye igcine umzimba ungayitholi insimbi, ngakho-ke kufanele unakekele ukudla ukudla okunomsoco nge-calcium ngezikhathi ezihlukene kunezinto eziningi zokudla zensimbi. Ngesikhathi ubisi, i-yogurt, noshizi yonke imithombo enhle ye-calcium, ungayithola ekudleni okungewona uketshezi, futhi, njengemifino emifino eluhlaza kanye nobisi obuqinile obunamandla.
Ucwaningo oluningi lokudla okunomsoco oluholela ekuvimbeleni ukunakekelwa okuhola-hhayi ekuhlanzeni umzimba wensimbi-ngakho lezi zincomo ziningi ngokusiza abantu asebevele bevezwe ukuthi bahole amazinga okuhola ukuqhubeka nokukhula. Kulabo abanamazinga aphezulu kakade okuholayo emzimbeni, noma kunjalo, ukwelashwa okuphambili okungadingeka kungadingeka ngaphezu kwezinguquko zemvelo nezokudla.
I-Chelation Therapy
Kulabo abanogazi labo abahola amazinga baqinisekiswa nxazonke ku-45 μg / dL (i-micrograms ngayinye nge-deciliter) noma ngaphezulu, odokotela bangase batuse ukwelashwa kwe-chelation njengendlela yokukhipha ukuhola okwakhiwe emzimbeni. Loluhlobo lwezokwelapha luhilela ukuphatha umuthi ozobopha (noma chelate) uholele, ukuphula izinhlayiya phansi ukuze ubangele ubuthi obukhulu futhi ususwe kalula emzimbeni ngokusebenzisa umchamo noma udoti.
Izidakamizwa eziningana ze-chelation zitholakala emakethe, futhi ngamunye uhluka kancane ngendlela okuphathwa ngayo, nini, nokuthi isebenza kahle kangakanani. Ngumuphi umuthi othize ozowasebenzisa kunoma yikuphi icala okufanele unikezwe kufanele uthathwe ngumchwepheshe oqeqeshwe kakhulu futhi onolwazi.
Ngubani okufanele athole ukwelashwa kwe-Chelation?
Kubalulekile ukuqaphela ukuthi ukwelashwa kwe-chelation kulabo abahlolwa ngaphezu kwe-45 μg / dL kuyisiqondiso hhayi ukulandelwa kwekhonkrithi. Akuwona wonke umuntu ongenhla kuleveli okufanele athole ukwelashwa, futhi kunezimo lapho izingane, ikakhulukazi, zingadinga ukuchithwa naphezu kwamazinga okuhola ngaphansi kuka- 45 μg / dL.
Kulezo zimo, odokotela bangase bahlole uhlobo lwe-urine ukuhlola ukuthi ngabe ingane izophendula yini ukwelashwa kwe-chelation-nakuba lezi zivivinyo azikhuthazwa yi-ejensi yezempilo njenge-American College of Medical Toxicology nabacwaningi baye babonisa ukukhathazeka ngokusetshenziswa kwabo emashumini eminyaka amuva .
Okuqhamuka uma udla imishanguzo
Ngenkathi i-chelation therapy isetshenziswe iminyaka njengendlela yokususa izinsimbi ezisindayo njengohola ukusuka emzimbeni, imiphumela yaso emibi ingaba nzima kakhulu. Ngenxa yalokho, izingane kufanele zithole ukwelashwa kwazo esikhungweni sezokwelapha ngeyunithi yokunakekelwa okujulile uma kwenzeka bengaphenduli kahle ekwelapheni.
Imiphumela emibi yemithi yokwelapha i-chelation izohluka ngokuya ngesidakamizwa esisetshenzisiwe, kodwa ingafaka:
- Fever
- I-nausea
- Izinsizwa
- Olubomvu kanye / noma olwandle
- Iphutha le-Runny
- Ukuhlambalaza
- Ukunciphisa inani le-cell white elimhlophe
- Igazi emcimbini
- Ukulimala esibindi noma izinso
Ngokufanayo, ezinye zalezi zidakamizwa zingasusa izimpawu zokuhogela udoti ezimweni lapho amazinga okuhola ephakeme kakhulu, futhi, ezimweni ezingavamile, angabangela ukusabela okweqile (njengalabo abanomdlavuza we-peanut). Ngenxa yalesi sizathu, odokotela abaningi bayancoma ngisho nabantu abadala abakuthola ukwelashwa benze kanjalo esibhedlela noma kwezinye izikhungo zezokwelapha ezijwayele i-chelation nemiphumela yayo.
Kubalulekile ukuphinda uphinde uphakamise ukuthi ukwelashwa kwe-chelation kungase kungabi ukhetho olungcono kakhulu lwezokwelapha kuzo zonke izifo zokuphefumula okuholela, kanti odokotela abangenakuthola kakhulu ekuphatheni amazinga aphezulu okuhola kufanele ngaso sonke isikhathi baxoxe nochwepheshe, njengomuthi wezokwelapha, ngaphambi kokunquma ukuthi hhayi ukuncoma ukwelashwa kwe-chelation.
> Imithombo:
> I-Agency ye-Toxic Substances kanye ne-Registry Registry. Ukuqothulwa kobuhlungu: Iziguli kufanele zidalulwe kanjani ukuhola ziphathwe futhi ziphathwe?
> Amasevisi Okulawula Nokuvimbela Izifo. Ukuhola: amathiphu okuvimbela.
> Amasevisi Okulawula Nokuvimbela Izifo. Ukuvimbela ubuthi obuholayo ezinganeni ezincane: Isahluko 7. 1991.