Nini Ukuthi Usebenze Nini Ukubuyela Emuva Ukulala
"Ukukhukhuma kwamafutha" kubhekisela ekujuleni okungazelelwe okungaveli ekushiseni noma ekusebenzeni. Ithimba lezokwelapha lokukhukhuma okubandayo yi- diaphoresis . Kuvela ekuphenduleni komzimba ekucindezelekeni, okuthiwa ukulwa noma impendulo yendiza. Kubaluleke kakhulu ukubona izithukuthuku ezibandayo uma unikeza usizo lokuqala , okungaba uphawu lokulimala okukhulu noma ukugula.
Izimpawu
Yini ebeka ukujula okubandayo ngaphandle kokujuluka okujwayelekile yilokho okwenzayo lapho beqala.
Ungalindela ukuthuthumela ngemuva kokwenza ama-jacks ambalwa noma ukuqhuma, kepha ukukhupha okubandayo kuza ngokuzumayo futhi kunoma yikuphi ukushisa.
Ngezinye izikhathi ukujuluka kwenzeka ebusuku uma uzama ukulala. Lokhu kuvame ukubhekwa ngokuthi "ukujula ebusuku," kodwa akukho umehluko wangempela phakathi kokukhupha ebusuku nokuzikhukhuza okubandayo. Yonke i-diaphoresis futhi ingabonisa inkinga enkulu.
Ukwelapha
Ayikho ukwelashwa okuqondile kwe-sweats ezibandayo. Ukuze ubenze bahambe, kufanele uphathe isizathu esiyimbangela. Isibonelo, uma ukuphefumula kudala ukuqhuma, kusiza isiguli ukuba siphefumule kangcono futhi uthole oksijini ngaphezulu kumele kusize ukomile isikhumba.
Ngamanye amazwi, i-diaphoresis ayiyona inkinga; kuyisignali noma uphawu lenkinga. Ukuqaphela ukujula okubandayo lapho kwenzeka kungasiza ekutholeni inkinga ngaphambi kokubi kakhulu.
Izimbangela ezivamile
Noma yini edala ukulwa noma impendulo yendiza emzimbeni ingabangela ukujula okubandayo.
Okwenzayo ukulungisa ukujula okubandayo kuxhomeke esibangweni.
- Ukwethuka kuyingozi ukugeleza kwegazi kuya ebuchosheni nakwezinye izitho ezibalulekile. Ukuntuleka kokugeleza kwegazi kuhlinzeka oksijini kanye nezakhi ezincane ebuchosheni, okubangela ukucindezeleka. Ukwethuka yisimo esisongela impilo futhi ukuqaphela ukujula okubandayo kuyisihluthulelo esibalulekile ekukhoneni ukushaqeka. Ezinye izinto okufanele uzibheke uma usola ukushuswa kungaba ukushaywa okusheshayo (ukushaya okungaphezu kuka-100 ngomzuzu), ukuphefumula okusheshayo (ukuphefumula okungaphezu kuka-20 ngomzuzu), isikhumba esilahlekile, futhi uzizwa ubuthakathaka noma u-woozy uma uhlezi phezulu noma umile.
Ukuthuka akukwenzeka nje kuphela, noma. I-cold sweats emva kokulimala njengengozi yemoto noma ukuwa kwanele ukukhathazeka ukushaya ucingo 911. Phakathi naleso sikhathi, vumela isiguli silale phansi bese siphakamisa izinyawo cishe ngamasentimitha angu-8 kuya kwangu-12.
- Noma yikuphi ukutheleleka okubangelwa umkhuhlane kungabangela ukuthuthumela okubandayo. Kuvame ukujula okubandayo ukuza njengemifudu "yokuphuza" noma ukuqala ukubuyela phansi. Amacala amabi kakhulu okutheleleka, okuthiwa i- sepsis , angabangela ukushaqeka futhi ngakho-ke ukuthuthumela okubandayo. Uma izikhumba ezibandayo zifika ngaphandle komkhuhlane owedlule, noma zihambisana nezimpawu ezibalwe ngokushaqeka ngaphezulu, shayela i-ambulensi.
- Olunye ukudonsa kwengcindezi yegazi okuthiwa i- syncope , evame ukudala ukuphelelwa amandla, ingaholela ku-diaphoresis. Abantu abaningi bazoqala ukuthuthumela nge-enyanthe enkulu noma ngokuzumayo noma i- vertigo . Lokhu kufana nokushaqeka nokulala phansi ngemuva nezinyawo eziphakanyisiwe futhi kusebenza ngalokhu. Shayela i-ambulensi ye-syncope.
- Ubuhlungu obuningi bokulimala okunzima, njengokuphuka noma ukuxoshwa , kungaholela ekuthunyeni okubandayo. Uma isiguli esinamahlombe aphukile sithuthumela, kukhona ukubheja okuhle ukuthi ubuhlungu obukhulu futhi angasebenzisa okuthile ukunciphisa ubuhlungu. Uma isiguli sesivele sithatha into ethile ebuhlungu, shayela udokotela ukuze uchaze isimo bese uxoxisana nezinye izindlela noma izinguquko ezilinganisweni.
- Ukuhlaselwa kwenhliziyo kungaholela ekujuleni okubandayo. Shayela i-ambulensi uma ukuthunga okubandayo kuvela nobuhlungu besifuba noma ukucindezelwa, noma ukucindezelwa entanyeni noma engalweni. Ngabe isiguli sithatha i-aspirin ehlengekile ngenkathi ilinde ukuba i-ambulensi ifike.
- Ukuphefumula okuncane okungaholela ekungeneni kwe-oksijeni egazini. Lapho ubuchopho besiguli buqala ukufisa i-oksijeni, kusabela ukucindezeleka okubangelwa ukucindezeleka, phakathi kwezinye izinto. Bheka ezinye izibonakaliso zokuphefumula emgulini onamafufusa abandayo, njengokukhathala nokuzivocavoca kakhulu noma ukuphefumula. Uma isiguli sine-oksijeni, qinisekisa ukuthi ivulekile bese ubiza i-ambulensi.
- Ishukela elincane kakhulu egazini (i- hypoglycemia ) kuyinkinga evamile kubantu abanesifo sikashukela. Ubuchopho bubhekene nokuntula ushukela njengento ephuthumayo njengokwenqaba oksijini. Impendulo ifana, kufaka phakathi ukukhupha okubandayo.
Uma umuntu onesifo sikashukela edidekile, shayela i-ambulensi bese unikeza isiguli nge-glucose uma itholakala. Uma isiguli singase siphuze, zama ijusi yezithelo uma i-glucose iseduze.
Okokugcina, ukwesaba nokukhathazeka yizimbangela eziqondile zokucindezeleka kunoma ubani. Noma yini evela ekwesabeni okukhulu ekukhathazeka kwansuku zonke ingabangela ukulwa noma ukuphendula kwezindiza kanye nazo zonke izimpawu ezihamba nayo, kuhlanganise nokujula okubandayo.
Izwi elivela
Ngezinye izikhathi izikhumba ezibandayo zibonisa inkinga ebalulekile. Kunezinye izimbangela ze-sweats ezibandayo ezingekho izimo eziphuthumayo, ezifana nezinguquko ze-hormonal eziza nokuya esikhathini noma izimo ezingapheli njengomdlavuza.
Kubalulekile ukuxoxisana nodokotela wakho izibonakaliso ezivamile nezibonakaliso zezinkinga ezingelapheki zezokwelapha. Okubaluleke kakhulu, uma ukhathazekile ngokukhupha okubandayo-ikakhulukazi okokuqala kwenzeka-bheka udokotela.
> Umthombo:
> Kyaw TH, uSullivan L, iKlingsberg RC. Owesifazane oneminyaka engu-45 onamaviki amathathu e-Cough and Night Sweats. Isifuba. 2016 Mar; 149 (3): e87-90. doi: 10.1016 / j.chest.2015.08.014.