I-Jaundice Ayiningi Kunezikhumba Ezikhethiwe Nje
Kuyini i-Jaundice?
I-jaundice yilapho i-bixububin egazini edala igazi, kubangela ukuthi isikhumba, izibungu ze-mucus kanye nengxenye emhlophe yamehlo ibonakale ephuzi. I-Bilirubin yinto ephuzi ephuzi eyenziwa uma amaseli abomvu ephuka. It is excreted ngokusebenzisa isibindi nge-bile bese ngaphandle komzimba esitokisini.
I-jaundice ngokwayo akuyona isimo esiyingozi, kodwa kunesibonakaliso sesimo esibi kakhulu noma izifo.
I-jaundice kufanele iphenywe ngenxa yesisekelo sayo esiyimbangela.
Uma uthola i-jaundice, kuzodinga ukunakekelwa kudokotela. Akuyona i-jaundice ngokwayo eyinkinga, yisimo esibangela i-jaundice. Izimo ezibangelwa i-jaundice zizodinga ukwelashwa, akuyona into ezosuka yedwa.
Kungani Bilirubin Yakha?
I-buildup ye-bilirubin ingabangelwa izinga elingavamile lamaseli abomvu aphule, ama-gallstones, noma izifo zesibindi (njenge-hepatitis noma i- cirrhosis ). I-jaundice ngezinye izikhathi ithinta izinsana ("i-jaundice esanda kuzalwa") ngoba izikhumba zabo azifinyeleleki ukucubungula i-bilirubin emizimbeni yabo.
Ezinye izimpawu ze-jaundice zingabandakanya:
- Isikhumba esinamahloni
- Shintsha umbala nomchamo (umchamo ungaba ophaphathekile noma ophuzi-orange, isitokisi singase sibe mhlophe )
- Ukukhathala
Iziphi Izivivinyo Ezingahle Zenziwe Nge-Jaundice?
Kwezinye izimo, i-jaundice ingase ibe umphumela wesimo esaziwayo.
Ngokwesibonelo, uma umuntu onezifo zesibindi eqala i-jaundice, cishe kungenzeka ngenxa yezinkinga zesibindi. Kodwa-ke, kungase kusho ukuthi ukwelashwa kwesifo sesibindi akuyona into ephumelelayo njengoba kufanele kube, noma ukuthi kukhona okunye okuqhubekayo. Uma engekho isizathu esizwakalayo se-jaundice, udokotela angase alawule uchungechunge lwezivivinyo ukuze abone ukuthi kubangelwa yini.
Ezinye zalezi zivivinyo zingabandakanya:
- Ukuhlolwa kwegazi
- Ukuhlolwa kwezinga lokusebenza kwesibindi
- Qedela ukubalwa kwe-cell cell (CBC)
- Ipaneti ye-Electrolyte
- Lipase level
- I-hepatitis virus panel
- I-Cholescintigraphy (i-HIDA scan)
- Iskena se-computed tomography (CT)
- I-endoscopic retrograde ye-cholangiopancreatographyography (ERCP)
- I-biopsy yesibindi
- Imaging resonance magnetic (MRI)
- I-Ultrasound
- Ukuzihlola
I-Jaundice iphathwa kanjani?
I-Jaundice ayiyona impela isimo sayo, kodwa isibonakaliso senye inkinga. ngakho iphethwe ngokuphatha lesi sifo esibangela ukwakheka kwe-bilirubin. Ukuze igciwane elizozixazulula yedwa, i-jaundice ingase ingadingi ukwelashwa okhethekile, ngoba umzimba uzosula i-bilirubin kanye negciwane ngokwayo. Ukuze uthole izimo ezingathí sina, ezinye izindlela zokwelapha zingase zidingeke ukusiza isibindi ukuphatha i-bilirubin.
Nazi ukuthi ezinye zezimo ezibangela ukuthi i-jaundice ingase iphathwe kanjani:
- I-cirrhosis ehlobene nohlobo lwe-Alcohol noma i-hepatitis. Uma ukuphuza utshwala kuyimbangela yesifo sesibindi, ukuyeka ukuphuza kuyoba okubalulekile ekuxazululeni i-jaundice.
- I-anemia. Uma i-anemia, ukungabi namangqamuzana egazi obomvu, yimbangela ye-jaundice, ukwelashwa kungase kuhlanganise nokumpompela igazi.
- I-cirrhosis. I-cirrhosis yisifo sokuphela kwesifo sesibindi esingapheli, futhi kunezimbangela eziningi ezihlukahlukene. Ukwelapha i-jaundice kusuka ku-cirrhosis kuyoxhomekeka kuhlobo lwesifo sesibindi, kodwa kungafaka ukusetshenziswa kwe-corticosteroids noma i-diuretics.
- Izidakamizwa ezidakamizwa. Uma kwenzeka isidakamizwa esibangela ukulimala esibindi, isidakamizwa kuzodingeka simiswe (lokhu kuhlanganisa imithi yokwelashwa, izidakamizwa ezingaphezu kwemithi njenge-acetaminophen, nezidakamizwa ezingekho emthethweni). Enye imithi ingadinga ukunikezwa ukulwa nokudlula ngokweqile.
- Ama-gallstones. Ama-gallstones abangela ukuthi i-jaundice ingadinga ukwelashwa, okuvame ukususwa kwe-gallbladder.
- Umdlavuza wesibindi. Umdlavuza wesibindi uzodinga ukwelashwa ochwepheshe, futhi ungafaka imishanguzo kanye ne-chemotherapy, kanye neminye imithi yokwelashwa okusekelayo.
- I-jaundice esanda kuzalwa. I-jaundice esanda kuzalwa isivamile, futhi iyovame ukuzixazulula yodwa ngaphandle kokwelashwa. Abanye abahlinzeki bezempilo bangase batuse ukuthi izinsana zithole ukukhanya kwelanga ukukhulisa umkhiqizo we-vitamin D futhi zicacise i-bilirubin. Kwezinye izimo, umntwana osanda kuzalwa anganikezwa ukwelashwa esibhedlela usebenzisa izibani ezikhethekile ezingasiza ekuxazululeni i-jaundice.
- I-primary sclerosing cholangitis (i-PSC) . Lesi sifo sesibindi sihlotshaniswa ne-ulcerative colitis, futhi singabangela i-jaundice. Ukwelapha ikakhulukazi kusiza ukuphatha izimpawu, futhi kungafaka phakathi i-cholestyramine noma i-diphenhydramine ukuphatha ukucheka, nemithi elwa namagciwane. Ukwelapha okuhlinzekwa ukuvula amadayipi we-bile nokubeka i-stent ukuze uhlale uvulekile kungadingeka uma amadokodo evinjiwe. Ukufakelwa kwesibindi ukwelashwa okusetshenziswe ezimweni ezimbi.