I-Sjogren's syndrome yaqanjwa ngegama likaHenrik Sjögren, udokotela wezilwane waseSweden. I-Sjogren's Syndrome yisimiso lapho isimiso somzimba sokuzivikela somzimba sihlasela khona izigulane ezikhiqiza umswakama. Kwabaningi abanenkinga, ihlasela isifo se-salivary kanye nezigulane ezibulalayo, eziveza izinyembezi . Kungathinta namathumbu nezinye izigulane zomswakama emzimbeni. I-Sjogren's isifo esaziwa kakhulu emsebenzini wokunakekelwa kweso ngoba abantu abanesimo ngokuvamile babhekana nokumeleka okukhulu kwamehlo futhi kaningi izidakamizwa zeso zixilonga futhi ziphathe isifo somzimba esomile ngaphambi kokuba isiguli sitholwe ukuthi sine-Carej udokotela noma i-rheumatologist.
Izimpawu
Amehlo amile angavame ukuveza ngezindlela ezahlukene. Ngaphandle kokumelela nje, amehlo omile angabangela lokhu okulandelayo:
- Ukuzwa komzimba wangaphandle
- Isihlabathi, umuzwa onamandla
- Ukuzwela okukhanya
- Ukushintshashintshashintsha, umbono obonakalayo
Abantu abane-Sjogren's syndrome bangase babe nezimpawu ezilandelayo:
- Umlomo omile
- Kunzima ukugwinya
- Izivalo ezivamile noma ukubola kwamazinyo
- Ama-aches nama-muscle nama-joint
- Isikhumba esidaka noma isikhumba sesikhumba
- Ukushaya
- Ukomisa kwamagagasi
- Ubungcweti ezandleni nasemilenzeni
- Ukukhathala okukhulu
Izimbangela
Abacwaningi abazi ukuthi yini ebangela isifo sikaSjogren's. Noma kunjalo, lesi simo sivame ukugijima emindenini. Kucatshangwa ukuthi kuhlotshaniswa nesisindo esithile abanye abantu abathwalayo okubabeka phambili ukuba bakhulume lesi sifo lapho bebangela. Leli gciwane, elingase libe ukutheleleka ngegciwane, ukutheleleka kwebhaktheriya noma ukucindezeleka, kuvuselela isimiso somzimba samasosha omzimba. Uma lokhu kwenzeka, isimiso somzimba sokuzivikela singase sibe nolaka kakhulu. I-Sjogren's syndrome nayo ijwayele ukuvela eceleni kwezinye izinkinga zempilo ezibi kakhulu ezifana ne-lupus, rheumatoid arthritis noma i-scleroderma.
Ukuxilongwa
Udokotela wakho uzobuyekeza umlando wakho wezokwelapha nomndeni wakho ukuze uthole izimpawu noma ezinye izifo ezingase zihlobene. Ukuhlolwa kwegazi kungalawulwa ukuthi kuhlolwe amanye ama-antibodies akhona. Futhi, udokotela wakho uzohlola umsebenzi wakho wezinso nesibindi. Udokotela wakho angase akudlulisele kudokotela bamazinyo ukuze ahlole ukunyuka kokubola kwamazinyo.
Udokotela wakho angakutshela ku- optometrist noma i-ophthalmologist ukwenza izivivinyo ezithile ukuze uhlole izibonakaliso zesifo somzimba esomile. Lezi zivivinyo zingafaka lokhu okulandelayo:
- Ukuhlola ukukhanya kwesibani: Odokotela bamehlo basebenzisa i-bio-microscope ekhethekile ebizwa ngokuthi isibani sokuqhafaza ukuze ihlolwe kancane kancane ingxenye yangaphambili yeso ukuze izibonakaliso zomile. Ama-dyes afakwe ebusweni ukuze agcizelele izindawo ezingahle zonakaliswe ngamehlo owomile noma zibonise amaseli afile noma azinikele.
- Ukuhlolwa kwe-Schirmer izinyembezi: Ukuhlolwa kwezinyembezi ze-Schirmer kuyindlela yokulinganisa izinyembezi ezingakanani ozibekayo ngokubeka amaphepha amabili ebhodini wezokwelapha emehlweni ukuze ulinganise ukukhiqizwa kwenani lezinyembezi. Nakuba ukuhlolwa akuyona into eqondile kunika odokotela umbono omuhle mayelana nokuthi owomile amehlo akho angalinganiswa kanjani nokujwayelekile.
Ukwelapha
Izinketho eziningana zokwelashwa ziyatholakala ekwelapheni isifo se-eye esomile.
Izinyembezi zokuzikhandla: Izinyembezi zokufakelwa yiyona ndlela yokuqala yokuzivikela ekwelapheni amehlo omile. Izinyembezi zokufakelwa ziyatholakala phezu kwekhasi futhi ziza ezinhlobonhlobo nezinhlobo ezahlukene. Izinyembezi zokufakelwa kufanele zifakwe izikhathi eziningana ngosuku ukufeza umphumela oyifunayo. Izinyembezi zokuzikhandla zisebenza kokubili ukuphulukisa ubuso obomile beso bese uphatha izimpawu zeso elomile isiguli singase sibe nazo. Izinyembezi zokufakelwa ziyatholakala emafenini alondoloziwe futhi angagciniwe. Ngenxa yokuthi izinyembezi zokufakelwa zithathwa izikhathi eziningana ngosuku, izinyembezi ezingalondoloziwe zicatshangwa ukuthi ziyindlela engcono kakhulu yokuphila.
- Amakhemikhali namafutha: Kulezi ziguli ezomile kakhulu, ama-gel namafutha asukisiwe. Amakhemikhali namagcoba agcoke iso futhi futhi anganikeza umphumela wokuvikela. Amafutha kanye namafutha okugcoba angeniswa esweni ngesikhathi sokulala ehlinzeka ukuvikeleka ebusuku.
- Amapulangwe: Ama-pellets avame ukwenza ama-hydroxypropyl methylcellulose, ikhemikhali elitholakala kwezinye izinyembezi zokufakelwa, ama-gel, namafutha. Lezi zibhansela zingafakwa ngaphansi kwejwabu leso. Ukushisa komzimba kancane kancane kuvumela ukuthi bancibilike futhi banikeze umthombo ophuthumayo, oqhubekayo wokugcoba.
- I-Cyclosporin A: I- Cyclosporin A, etholakala ngegama elithi Restasis (Allergan, Inc.), liyisidakamizwa esingenakuqhathanisa umzimba eshintsha isistimu yomzimba yangasese eseduze negijimi elilahlayo ukuze iso lakho likwazi ukukhiqiza izinyembezi eziningi.
- Ukukhishwa kwesikhashana (ama-plugs): Ukukhishwa kwesikhashana kuyinkqubo lapho i-optometrist noma i-ophthalmologist ifaka ipulaki encane, ngokuvamile eyenziwe nge-silicone, ku-puncta (ukuvulwa kwendlela yokudonsa izinyembezi) ukuphuza noma ukuvimbela ukugeleza kwezinyembezi ezivamile. Abanye odokotela bayokhetha ukukhipha lezi zingqimba, nakuba lokhu kungabangela ukulimala futhi kungunaphakade.
- Mask ukugqoka noma ukugcoba: Iziguli zamehlo ezinomsoco kufanele zishintshe noma zishiye noma yikuphi abalandeli abafayo endaweni abalala kuyo. Futhi, ezinye iziguli zingase zithole kancane ukuma ukugqoka i-patch noma ukulala imaski phezu kwamehlo abo ebusuku ukuze unciphise ukuvezwa.
- Ukuphumula kaningi: Lokhu kungase kuzwakale ukuthi iziguli zamehlo ezomile kumele zizame ukucabanga ngokuchofoza ngaphezulu. Uma uqala ukukhanya, ukwandisa ukwedlula izinyembezi ezintsha phezu kweso. Futhi, Uma usebenzisa ikhompiyutha noma ufunde isikhathi esithile eside, thatha amakhefu amaningi. Uma ugxila ezintweni eziseduze ezifana neskrini sekhompyutheni, izinga lakho le-blink linciphisa ukwehlisa.
- Buyekeza imithi: Wena nodokotela wakho kufanele ninakekele futhi ubuyekeze eminye imithi ongayithatha, njenge-antihistamines, engase ibangele ukoma ngisho nakakhulu. Eminye imithi engase ibangele yilezi zincongestants, i-diuretics, izidakamizwa zokulwa nesifo sohudo, izidakamizwa ezithile ze-antipsychotic, imithi yokuthula, imithi ethile yegazi kanye nama-antidepressants.
- Engeza i-humidifier ekamelweni lakho: I-humidifier izobangela ukuba izinyembezi ezimbalwa ziqhumeke ebusweni beso.
- Phuza amanzi amaningi: Ukuphuza amanzi amaningi kuzovimbela ukuphelelwa amandla kwamanzi nokunciphisa ukoma ngokweqile.
- Ukuhlaselwa komzimba: Ezimweni ezinzima zeso elomile, odokotela abahlinzayo bangase bacabange ukuvalwa okuyingxenye yamajwabu amehlo. Lokhu kwaziwa ngokuthi i-tarsorrhaphy. Le nqubo imane iyancipha indawo ebanzi efuna ukugcoba.
Okudingeka Ukwazi
Abaningi bethu babhekana nezimpawu zamehlo ezomile ngesikhathi esithile ekuphileni kwethu. Nokho, owomile okwenzeka kuSjogren kunzima kakhulu. Amehlo, amehlo angapheliyo angabangela izindawo ezomile kwi-cornea, isakhiwo esicacile se-dome-like on the front of the eye. Lezi zindawo zingaba zimbi futhi zibe izilonda ezingase zithole igciwane. Futhi, ukoma okungapheli kungabangela ukonakala kwe-cornea ne-conjunctiva. Uma lesi simo siqhubeka kakhulu, iziguli zingase zibhekane nokulahlekelwa kombono.
Imithombo:
UCatania, uLobert J. Primary Care of Ingxenye Ephakathi, Edition Second, Copyright 1995 ngu-Appleton & Lange.