Ukutheleleka kwamabhaktheriya okubizwa ngokufanele ngokubonakala kwawo kobulilo
I-Erysipelas yintsholongwane yebhaktheriya yesikhumba ejwayele ukuhilela uhlelo lwe-lymphatic. I-Erysipelas nayo yaziwa nangokuthi iSt. Anthony's Fire, incazelo enembile enikezwe ukushisa okukhulu komlilo.
Ngaphambi kokwethulwa kwama-antibiotics, i-erysipelas yayisifo esiningi kakhulu, ikakhulukazi ezinganeni. Kwaqhathaniswa emuva kakhulu njengekhulu lama-11, lapho iqoqo lezinye izifo zahlanganiswa khona ngoSanta Anthony, umgcini wezinsizakalo ezilahlekile.
Izimbangela ze-Erysipelas
I-Erysipelas ivame ukubangelwa uhlobo oluthile lwebhaktheriya eyaziwa njengeqembu A Streptococcus . Kungabangelwa kakhulu yizinye izinhlobo ze- streptococcus noma i- staphylococcus ibhaktheriya.
Ezinye izimo ze-erysipelas zihlotshaniswa nokulimala kwesikhumba, okufana nokwehla, ukusika, noma ukuhlukunyezwa okuvumela ukuthi ukutheleleka kuthuthuke. Kodwa-ke, amacala amaningi e-erysipelas aqala esikhunjeni esifanele nasezingxenyeni zomzimba lapho isimiso se-lymphatic sivinjelwe khona.
Ukubonakala kwe-Erysipelas
Ama-Erysipelas atholakala ngokuyinhloko ebusweni. Kodwa-ke, manje ibonakala ngokujwayelekile emaphethelweni aphansi. Lokhu kungenxa yokusabalalisa kweqembu A Streptococcus ngokungafani nohlobo olubangela ukutheleleka kobuso ( Streptococcus pyogenes ).
Uhlu lwezimpawu ngokuvamile lubangele ukubukeka kokushaywa yi-anywhere kusuka emahoreni amane kuya kwangu-48 futhi kungafaka:
- umkhuhlane
- izikhukhula
- ukukhathala
- i-anorexia
- ukuhlanza
Ukuqhuma kuzovela maduzane ngemuva kokubambisa okubomvu, okushisayo, okuvuvukala, okukhanyayo.
Liye lachaza imingcele ecacile futhi linokuvumelana okuhambisana nombhalo kufana nelinye le-orange leaf (esikubhekisela ngokuthi "i-peau d'orange").
Ukuxilongwa kwe-Erysipelas
I-Erysipelas itholakale ngokuyinhloko ngokubonakala kwe-rash. Ukuhlolwa kwegazi kanye ne-biopsies yesikhumba ngokuvamile akusizi ukuxilongwa.
Esikhathini esedlule, isisombululo saline ngezinye izikhathi sijojelwe emaphethelweni okuqhuma, okufakwe (okufisa ukuphuma), futhi sikhulekele amabhaktheriya.
Le ndlela ayisetshenzisiwe njengoba ukuhlolwa okuningi kungabonakali noma kubangele ukuhlaziywa okungalungile kwamanga.
Uma izimpawu zinzima ngokwanele, igazi lingadonselwa futhi lihlonyelwe ukuba amabhaktheriya aphume ngaphandle kwe-sepsis (isenzakalo esingasongela impilo lapho impendulo yomzimba ekuthelelekeni kubangela ukulimaza ezithombeni nasezigumbini zayo).
Ukwelashwa kwe-Erysipelas
I-Erysipelas iphathwa ngama-antibiotics, okungabandakanya i- penicillin , i-dicloxacillin, i- cephalosporins , i-clindamycin, noma i-erythromycin. Iningi lingelashwa nge-anti-intraveous (IV) antibiotics. Noma yibuphi ubuhlungu noma ukunganaki ngokuvamile kungaphathwa ngokuphumula, ukucindezela okubandayo nokuphakama komkhawulo othintekayo.
Kodwa-ke, ezimweni ze-sepsis (noma lapho ukutheleleka kungaphuthuki ngama-antibiotic ngomlomo), ukwelashwa kwe-IV kungenziwa kunqunywe ngaphansi kwesibhedlela.
Ngisho nangemva kokwelashwa okufanelekile kokutheleleka, i-erysipelas ingabuyela ngamaphesenti angu-18 kuya kwangu-30 amacala. Abantu abajwayele ukuphindaphinda bahlanganisa labo abanesimiso sokuzivikela nge-immune noma i-lymphatic system.
Ngenxa yokuthi i-erysipelas yaziwa umonakalo ohlelweni lwe-lymphatic (uhlelo oludlulisela isisombululo ngomzimba), ukutheleleka ngokwayo kungandisa ingozi yokuphindaphinda.
Abantu abanezifo ezithathelwanayo njalo bangadinga ukuphathwa nge-course yansuku zonke yama-antibiotic aphansi.
> Umthombo:
> Kirmani, N .; Woeltje, K .; futhi i-Babcock, H. I-Washington Manual ye-Infectious Disease Subspecialty Consult. Abahleli be-Lippincott Williams & Wilkins; 2012; I-ISBN 9781451113648.