Izinga lokusinda lihlanganiswe nemikhuba yokuhlola kuqala
Umdlavuza womlomo wesibeletho wawuyisisusa esiholela ekufeni kwabantu abahlobene nomdlavuza e-United States. Ngenhlanhla, ngenxa yokusetshenziswa kakhudlwana kokuhlolwa kwesimiso seP Pap smear , inani lokufa liye lancipha ngokuphawulekayo, lahla ngamaphesenti angaba ngu-74 kusukela ngo-1955.
Ngalokho kuthiwa, amacala amasha angaphezu kuka-12 000 omdlavuza womlomo womlomo wesibeletho abikwa minyaka yonke e-US, okuyizinkulungwane ezingu-4 000 noma ngaphezulu ezizofa.
Ukuxilongwa kokuqala kanye nokwelapha kubalulekile ekuvimbeleni ukufa okuvame ukugwema. Namuhla, umdlavuza womlomo wesibeletho ungenye yezinhlobo ezivimbela kakhulu zomdlavuza. Ngama-pap smears avamile, umdlavuza womlomo wesibeletho ungagwenywa cishe kuwo wonke amacala ahlolwe.
Izinto ezihambisana nokuthuthukiswa komdlavuza wesibeletho
Umdlavuza womlomo wesibeletho uvame ukwenzeka phakathi kwe-midlife, ikakhulukazi kwabesifazane abangaphansi kuka-50. Uma kuqhathaniswa, cishe amaphesenti angu-15 omdlavuza wesibeletho atholakale kwabesifazane abangaphezu kuka-65. Akuvamile ukuthi kubonwe abesifazane abangaphansi kweminyaka engu-20.
Abesifazane baseSpanishi bavame ukuthola umdlavuza womlomo wesibeletho, okulandelwa ngabase-Afrika-baseMelika, abase-Asia nabaseCaucasia. Ngokuphambene nalokho, abantu baseMelika baseMelika banengozi ephansi kakhulu yomdlavuza wesibeletho e-US
Ukwelashwa nge-papillomavirus yomuntu (i-HPV) kuhlotshaniswa kakhulu nokuthuthukiswa komdlavuza wesibeletho, ukubalwa kwamaphesenti angu-95 azo zonke izifo. Kunezinhlobo ezimbalwa zezinhlobo ezingaphezu kwezingu-100 ze-HPV ezihlobene nomdlavuza.
I-HPV izinhlobo ezingu-16 no-18 zibhekwa njengengozi enkulu kakhulu.
Kukhona imithi eminingi ehlukene etholakalayo engavimbela ukudluliselwa kwalezi zinhlobo ze-HPV ezibulalayo. Izikhulu zezempilo zomphakathi eziningi zikholelwa ukuthi ukugoma kwamantombazane nabesifazane abancane abaneminyaka engaphansi kwengu-26 kungabangela amaconsi amaningi emdlalweni wesibeletho somlomo wesibeletho ngezizukulwane ezizayo.
Ingculaza yomlomo wesibeletho Izinga lokusinda iminyaka emihlanu ngeSigaba
Kunezigaba ezahlukene zomdlavuza wesibeletho, kusukela esiteji I kuya esigabeni IV. Uhlelo lwesiteji luyaphawula ukuthi lesi sifo sithuthukile kangakanani futhi sikhombisa izinga lokuphila esikhathini esiyiminyaka emihlanu.
- Isigaba IA sibhekwa njengesivinini esincane (umdlavuza womlomo wesibeletho). Izinga leminyaka emihlanu lokusinda livela ngamaphesenti angama-96 kuya kwangu-99. Izinketho zokwelapha zihlanganisa ukuhlinzwa. I-Chemotherapy ne-radiation therapy ayiboniswa ngokujwayelekile.
- Isigaba IB sibonisa ukuthi umdlavuza ubonakala ngaphandle kokusebenzisa i-microscope. Izinga lokusinda iminyaka emihlanu liphakathi kwamaphesenti angu-80 kuya kwangu-90. Ukwelashwa kuhlanganisa ukuhlinzwa, i-chemotherapy, ne-radiation.
- Isigaba sesi-2 ngukuthi umdlavuza usakaze ngaphesheya kwesibeletho kuya ezicubu eziseduze kodwa ungakafinyelelanga kwesithathu sesiswini sangasese noma udonga olusenyakatho lwesikhumba. Ukusinda kweminyaka emihlanu kunamaphesenti angama-65 kuya kwangu-69. Ukwelashwa kuhlanganisa ukuhlinzeka, ukushiswa kwemisebe, kanye nokwakhiwa kwamakhemikhali.
- Isigaba III sibonisa ukuthi umdlavuza uye wahamba ngaphezu kwemigomo yesigaba II noma obangele ushintsho ezinso. Ukusinda kweminyaka emihlanu kunamaphesenti angu-40 kuya kwangu-43. Ukwelashwa okuvamile kufaka phakathi i-chemotherapy kanye nemisebe.
- Isigaba IV yilesi lapho umdlavuza ushiye isikhumba futhi usakaze ezithombeni ezikude. Izinga lokusinda iminyaka emihlanu liphakathi kwamaphesenti angu-15 no-20. Zonke izinketho zokwelapha ezingenzeka zingasetshenziswa.
> Imithombo
- > I-American Cancer Society. "Yiziphi Izibalo Ezibalulekile Ngomdlavuza Wesibeletho?" I-Atlanta, Georgia; ibuyekezwe ngoJanuwari 5, 2017.
- > National Cancer Institute. "Ulwazi Lwezinyathelo." Umdlavuza wesibeletho (PDQ): Ukwelashwa. Washington, DC; ibuyekezwe ngoJanuwari 31, 2017.