Ukucindezeleka Nokukhathazeka Kuvamile, Kodwa Kuyasiza
Ukuxilongwa komdlavuza wesifu kungenye yezinto ezibuhlungu kakhulu owesifazane angazizwa. Ngemuva kwezindaba ezinjalo ezivusa amadlingozi, kuvamile ukuzwa imizwa eminingi , kusukela ekuphelelwe ithemba kuze kuthukuthele. Kodwa kwezinye iziguli, ngisho noma ukudideka kokuqala nokudabuka kuye kwadlulela, ingxabano engathà sina yengqondo ingase ikhule.
Izimpawu Zakho Zomzwelo Emva Kokuthola I-Cancer Diagnosis
Into yokuqala ukwazi ukuthi awuwedwa.
Ucwaningo olwenziwa ngo-2006 oluqhutshwa abacwaningi e-Dartmouth Medical School, lathola ukuthi cishe isigamu seziguli ezingama-236 ezasanda kutholakala umdlavuza webele esifundweni sabona izimpawu zomzwelo nokucindezeleka okwakubaluleke kakhulu emitholampilo. Lokhu kusho ukuthi lezi ziguli, kunokuba zibhekane necala lokubheka, zihlangabezane nezinqubo zokuhlola zokusungula ukucindezeleka okukhulu ngokomzwelo noma ukucindezeleka kwengqondo.
Ezinye zezimo ukuthi isiguli sesifo somdlavuza webele singabandakanya:
Ukucindezeleka Okucindezelayo Okukhulu
Ukucindezeleka okukhulu ngokomzwelo kuyinkinga evamile yengqondo yengqondo phakathi kweziguli zomdlavuza webele futhi kwaba nesibalo sabangu-41% kwabangu-236 abahlanganyeli esifundweni seDartmouth. Kungaba nzima ukuhlukanisa phakathi kwesenzo esivamile, esinempilo ekuxilongweni komdlavuza nokucindezeleka okukhulu ngokomzwelo. Kodwa i-questionnaire elula eyaziwa ngokuthi "Ukushisa Kwemvelo" ivunyiwe yiNational Comprehensive Cancer Network (NCCN) njengendlela yokuthola ukuthi ukucindezeleka ngokomzwelo kuthinta kakhulu impilo yakho.
2. Ukucindezeleka Okukhulu
Kutholakala ku-11% weziguli zomdlavuza webele, ukucindezeleka kudlula ukudabuka okudlulayo. Kungukugula kwengqondo lapho imizwa yokuphelelwa ithemba iphazamisa impilo yakho yansuku zonke. Ngenkathi umuntu ocindezelekile emtholampilo angeke ahlangabezane nazo zonke izimpawu, kubalulekile ukuhlola nodokotela wakho uma uhlangabezana nalokhu okulandelayo:
- Shintsha ukubukeka: Inkulumo edabukisayo noma engenasici, izinwele ezingapheli noma izingubo
- Ukungajabuli okuvamile: Ukuzwa kudabukile noma kungenathemba isikhathi esiningi
- Imicabango engalungile: Ukuzizwa okungafaneleki kwabanye, ukungabi nethemba ngekusasa
- Umsebenzi owehlisiwe: Asikho isisusa; ngisho nemisebenzi encane kakhulu uzizwa njengomzamo omkhulu
- Ukuhlushwa okunciphise: Ukungakwazi ukugxila emisebenzini elula noma izingxoxo
- Izinkinga zabantu: Ukugwema abanye, ukuyeka lapho abanye bezama ukukusiza
- Ukuziphendulela nokuzihlonipha okuphansi: Ukuzizwa ukuthi izinkinga ziso sonke iphutha lakho noma ukuthi awufanelekile kunoma ubani
- Izinkinga zomzimba: Ukulala nokuhlupheka, ukulahleka kwesisindo noma ukuzuza, ikhanda noma umzimba womzimba
- Imicabango yokuzibulala: Ukudabuka ngokufa, kucabangela ukuzibulala
3. I-Post-Traumatic Stress Disorder (PTSD)
I-PTSD iyinkinga yokukhathazeka engathinta abantu abaye babhekana nesenzakalo esibuhlungu lapho kwenzeka khona ukulimala komzimba noma kusongelwa. Ngokuvame ukuhlotshaniswa nama-veteran empini kanye nezisulu zobugebengu obunobudlova, i-PTSD ingaba nzima kakhulu kwizigulane zomdlavuza, okufanayo okulwa nemibandela yokuphepha nokufa kwabo. Eqinisweni, i-PTSD itholakale ukuthi okungenani ku-10% kwabesifazane abatholakala benomdlavuza webele. Izimpawu zokubukela zifaka:
- Ukukhokha umzuzu: Izinkumbulo ezinzulu zesikhathi esiseduze nokuxilongwa kwakho, ikakhulukazi uma zihambisana nezimpawu ezinjenge-palpitations yenhliziyo, ukujuluka, ukuthuthumela okungalawuleki
- Ukugwema: Ukuya emalangeni ukuze uhlale kude nezindawo noma abantu abakhumbuza ngesikhathi esibuhlungu; ukuzizwa ngokuvamile kuvinjelwe kwabanye
- Ukuvusa okukhulu: Ukuzwa kalula ukuthukuthela noma ukucasuka; ukungakwazi ukulala noma ukugxila njengokungathi ingozi iseduze
4. Ukuphazamiseka Okujwayelekile Kwe-Anxiety Disorder (i-GAD)
I-10% yeziguli zomdlavuza webele, i-GAD iyinkinga yokukhathazeka lapho kukhona khona ukuzwa okungajwayelekile noma ukwesaba, naphezu kokusongela okuncane noma okungekho. Abagulayo be-GAD bachitha iningi losuku bekhathazeka, kaningi kuze kube yilapho bekhulelwa ngokwengqondo, futhi bezwa izimpawu zomzimba ezifana nokukhanda ikhanda, ukuthukuthela nokuthuthumela.
Okufanele Uyenze - Funa Ukuphulukiswa Ngokomzwelo Emva kokuthola isifo somdlavuza webele
Uma uhlangabezana nanoma yiziphi izimpawu ezimweni ezichazwe ngenhla, khumbula ukuthi zivamile futhi akudingeki uqhubeke ulwa nomuntu wedwa. Kunezinyathelo ezibalulekile zokusiza ukubhekana nezimpawu zakho nokukhathazeka:
- Finyelela kwabanye. Thembela kubangane namalungu omndeni athembekile. Cela umfundisi wakho ukuba akuthintane nabanye okholo olufanayo abaye baphathwa ngomdlavuza webele. Thola amaqembu okusekela emphakathini; ngokuvamile, izibhedlela ezikhethekile ekwelapheni umdlavuza webele zixhasa lezi zinhlobo zamaqembu. Udokotela wakho kufanele futhi abe nolwazi mayelana namaqembu okusekela.
- Xoxa nodokotela wakho. Impilo yakho yengqondo ibalulekile ukuphatha ngempumelelo isimo sakho somzimba. Kubalulekile ukutshela udokotela wakho nganoma yini eqhubeka ikukhathaza. Cela ukuhanjiswa kumqeqeshi wezempilo yengqondo uma ungathanda usizo olungaphezulu.
Funda ngemithi
Imithi enikezelwe kulezi zimo ihlanganisa izidambisigciwane ezifana ne-SSRIs (Prozac, Zoloft noCelexa phakathi kwabo). Kungenzeka usuvele uthatha enye yalezi zimpawu zokuya esikhathini sokuya esikhathini; kodwa uma uhlushwa ukucindezeleka noma ukukhathazeka, ukwanda kwenzalo yakho kungadingeka.
Qaphela ukuthi kukhona amathuba okusebenzisana kwezidakamizwa ezingafaka engozini ukwelashwa kwakho; isibonelo, amanye ama-anti-depressants anganciphisa ukusebenza kwe- tamoxifen . Qiniseka ukuthi umhlinzeki wezempilo yakho yengqondo kanye ne-oncologist yakho bayazi mayelana nanoma imiphi imithi oyithathayo.
Okokugcina, khumbula ukuthi imithi ingathatha inyanga ukuhlinzeka impumuzo. Ungayeki ukuthatha imithi ngaphandle kokubonisana nodokotela wakho uma uzizwa ungcono ngokushesha.
Yazi Iziphi Izimpawu Ezidinga Usizo Olusheshayo
Shayela udokotela wakho noma isibhedlela sendawo ngokushesha uma uhlangabezana nalokhu okulandelayo:
- Imicabango yokuzibulala noma ukuqhubeka kwelanga mayelana nokufa
- Ukuziphatha okungenakuqhathaniswa, njengokuphuza kuze kube sekugcineni kokushayela noma ukushayela ngokungahambisani
- Ukungakwazi ukudla noma ukulala izinsuku ezimbalwa
- Inkinga enkulu yokuphefumula noma yokunciphisa imizwa yokukhathazeka
Ngilungile ... Ngicabanga
Uma ungakholelwa ukuthi uhlangabezana nanoma yiziphi izimo ezingenhla - kodwa awuzizwa uqobo - usengathola induduzo ngokufinyelela kwabanye.
Thola ukwesekwa ku-intanethi. Amasayithi afana neCancerCare anganikeza ulwazi mayelana nokubhekana nomdlavuza kanye nesiphepho sabantu abasinda kumdlavuza wezwelo. Futhi banolwazi kumaqembu asekelayo ase-intanethi, lapho ungaxhuma khona nabantu ababhekana nezinye izinto ezifanayo.
Imithombo:
I-American Cancer Society Society. "I-ACS: Izinsiza ezengeziwe." Cancer.org . 5 Okthoba 2007. I-American Cancer Society. 23 Meyi 2008.
Desmarais JE, Looper KJ. "Ukusebenzisana phakathi kwe-tamoxifen ne-anti-depressants nge-cytochrome P450 2D6." J Clin Psychiatry. 2009 Dec; 70 (12): 1688-97. i-doi: 10.4088 / JCP.08r04856blu.
I-American Cancer Society Society. "Ukucindezeleka." Cancer.org . 4 Jan. 2007. I-American Cancer Society. 23 Meyi 2008.
I-CDC Abasebenzi. "Ukubhekana Nesenzakalo Esibuhlungu." CDC.gov . 26 Jul 2005. Izikhungo zokuLawula nokuvimbela izifo. 23 Meyi 2008.
I-CDC Abasebenzi, "Ukuqonda Ukucindezeleka - Izakho Nezikhonzi Zabo." CDC.gov . 01 Apreli 2002. Izikhungo zokuLawula nokuvimbela izifo. 23 Meyi 2008.
I-Hegel, MT, et. al .. "Ukucindezeleka, ukuhlukunyezwa kwengqondo, nokukhubazeka komsebenzi kubesifazane abanomdlavuza webele omusha." I-Cancer . 107. 12. 15 Dec. 2006. 2924-2931.
NIMH Abasebenzi. "Ukukhathazeka Okujwayelekile Kokukhathazeka (i-GAD)." I-National Institute of Health Mental . 2 kuMbasa 2008. Izikhungo zezempilo zikazwelonke. 23 Meyi 2008.
Abasebenzi be-NCCN. "Uyazi Njani Lapho Ukucindezeleka Kungavamile - Noma Kunzima Kakhulu?" NCCN.org . 2005. iNational Comprehensive Cancer Network. 23 Meyi 2008.