Kuyiqiniso ukuthi izinhlobo eziningana zomdlavuza zibangelwa ukuphuza utshwala. Imiphumela yempilo yokuphuza utshwala iye yacwaningwa kahle futhi yaqoshwa. Ngenkathi abantu abaningi behlobanisa ukusetshenziswa kwesikhathi eside kotshwala ngezinkinga zesibindi, abaningi bayamangala ukuthi lihlobene nezinye izimo ezingapheli, ezifana nokuwohloka komqondo, ukuphazamiseka komzimba kanye nezinhlobo eziningana zomdlavuza.
Isifo somdlavuza, umphimbo nomjovo wokuphefumula sinobudlelwane obucacile nokusetshenziswa kogu, okwedlulele isikhathi eside, kodwa ezinye zegciwane ziye zaboniswa ezikoleni. Ukusetshenziswa kotshwala, kuhlanganiswe utshwala, kwandisa kakhulu ingozi yezinye umdlavuza; inhlanganisela "isiphepho esiphelele," ikakhulukazi emdlalweni owathinta umgogodla ongaphezulu (umdlavuza we-esophageal and throat).
Ngokuvamile, uphuze kakhulu ingozi yakho, ngakho ngisho nokusika kancane kungasiza. Ngokuvamile kubonakala sengathi utshwala yiyona imbangela ye-3.5% yamanqamu e-United States . Njengoba kunikezwe ukuthi owesilisa oyedwa kwabayishumi nabesifazane abangu-1 kwabangu-3 kulindeleke ukuthi bathuthukise umdlavuza esikhathini sabo sokuphila, akuyona inombolo encane.
1 -
I-Cancer CancerUkuhlangana phakathi komdlavuza wesibindi nokuphuza utshwala kuye kwacwaningwa ngokucophelela futhi kubhalwe phansi. Isikhathi eside, ukuphuza ngokweqile kuyimbangela enkulu yengozi ye- cirrhosis , isimo esibonakaliswe ukushaywa nokuvuvukala kwesibindi. Ngokuhamba kwesikhathi, izicubu ezinempilo zithathelwa izicubu ezibomvu, zivimbela ikhono lesibindi lokusebenza kahle. Ukuba ne-cirrhosis kwandisa kakhulu ingozi yokuba nesifo somdlavuza wesibindi. Hlola lezi ezinye izimbangela zesifo somdlavuza wesibindi ukuthola izindlela zokunciphisa ingozi yakho.
2 -
Umdlavuza webeleAbesifazane abaningi bayamangala lapho bezwa ukuthi iziphuzo ezimbalwa ngesonto zingandisa ingozi yomdlavuza webele . Utshwala luthinta amazinga e-estrogen ngokushintsha indlela umzimba owenza ngayo umzimba. Amazinga e-Estrogen ahlobene ngokucacile nokuthuthukiswa komdlavuza webele. Ingozi iyanda ngenani lokuphuza utshwala. Abesifazane abaphuza ngokweqile noma ngokweqile njalo babhekene nengozi enkulu.
3 -
I-Canal CancerLabo abasebenzisa utshwala bangamathuba ayisithupha okuthuthukisa umdlavuza womlomo kunabo abangenalo. Ucwaningo lubonisa ukuthi abangaphezu kwamaphesenti angu-75 abantu abanomdlavuza womlomo abaphuza. Ngaphezu kwalokho, labo abaphuza nokubhema basengozini enkulu yokuthuthukisa lesi sifo. Hlola ezinye izici ezingozini zomdlavuza womlomo, kanye nezibonakaliso nezimpawu zokubukela uma ungenakunqotshwa.
4 -
I-Cancer CancerUmdlavuza onomdlavuza uhlobo lomdlavuza ovela ku-pharynx nezinye izakhi zomphimbo. Ucwaningo lusitshela ukuthi ukuphuza utshwala obungapheli kuhlotshaniswa nokuthuthukiswa komdlavuza womphimbo, kodwa uma kuhlangene nogwayi, ingozi yokuthuthukisa lesi sifo iyanda kakhulu. Hlola loluhlu lwamagciwane okubangelwa ukubhema , futhi uma ubhema futhi uphuza, khuluma nomuntu ngokushiya namuhla.
5 -
I-Cancer EsophagealUmdlavuza we-Esophageal uqala emgodini, ithubhu elide elixhumanisa umlomo wakho nesisu sakho. Kulinganiselwa ukuthi cishe amaphesenti angaba ngu-75 omdlavuza we-esophageal ahlobene nokusetshenziswa okudliwayo okungapheli. Uhlobo lomdlavuza we-esophageal abantu abaningi abaphuza ngokweqile ukuvame ukukhula ngokweqile ngokuvamile i-squamous cell carcinoma ye-esophagus. Lokhu kuqhathaniswa ne-adenocarcinoma esophageal evame ukuvela ekuphenduleni i-reflux engapheliyo.
6 -
I-Laryngeal CancerUmdlavuza we-Laryngeal uhlobo lomdlavuza womphimbo (bheka ngenhla) othinta i-larynx noma "ibhokisi lezwi" -yilungu elidlala indima ebalulekile ekuphefumuleni nasekukhulumisaneni. Iqukethe izintambo zamagama, ezisinika umsindo odingekayo ukukhuluma. Ngesikhathi ugwayi engumgogodla omkhulu ezimweni eziningi zomdlavuza we-laryngeal, utshwala, ngokubambisana nokusetshenziswa kogwayi, landisa kakhulu ingozi. Ucwaningo lubonise ukuthi ukuphuza utshwala (noma ukukhuphuka) umphumela we-carcinogenic kagwayi.
7 -
I-Colon ne-Cancer RectalUcwaningo oluthile luye lwaxhuma umdlavuza wekoloni ekusetshenzisweni okudakayo kokusebenzisa utshwala isikhathi eside. Ngokusho kwe-American Cancer Society, ngokuvamile abantu abaphuza abesilisa banomngcipheko omkhulu kunabesifazane abaphuzayo, kodwa bobabili basengozini enkulu uma beqhathaniswa nabanganakwa.
Uma ungumuntu ophuza kakhulu, unganciphisa kakhulu ingozi yomdlavuza wekoloni kanye nezinye izinhlobo zomdlavuza ngokugwema utshwala noma ukunciphisa inani odlayo. Uma uphuzo oludakayo, udokotela wakho angancoma ukuthi ube ne- colonoscopy ngaphambili kunesikhathi esinconyelwe ukuthola noma yiziphi izintambo ezinokuqapha noma ukukhula komdlavuza.
Imithombo:
I-American Cancer Society. Ukusetshenziswa kotshwala kanye nomdlavuza. Kubuyekezwe 02/12/14.
I-National Cancer Institute. Utshwala Nengozi Yomdlavuza. Kubuyekezwe 06/24/13.