Ukuvuka Kungaba Okujwayelekile Futhi Kungabonakali Ukushona
Kuyinto evamile ukuvuka ebusuku. Eqinisweni, uma ungakwenzi, lokho kungaba inkinga ehlukile ngokuphelele. Isikhathi eside esichitha siphapheme ebusuku singase sibe uphawu lokulala . Kulo mongo, ukuvuka kungaba nzima kakhulu. Kungani ukuphaphama kwenzeka ebusuku? Uyazi kanjani ukuthi uvuka kakhulu? Funda ngokuvuswa ebusuku bese ucabangela ukuthi udinga usizo.
Abantu abaningi banombono wokuthi yikuphi ukulala okumele kube khona: kufanele ulale ngokushesha, ulale ubusuku ngaphandle kokuvuka, bese uphuma embhede ekuseni ugcwalise ngokugcwele. Izingane zingase zilale njengale, kodwa abantu abambalwa abenzayo. Njengoba sibadala, ukuvuswa okungaphezulu kwenzeka ebusuku futhi isikhathi esiningi singasetshenziswa siphapheme. Kungani lezi zenzeka?
Kunezimbangela eziningi ezingabangela ukuvuvukala ebusuku. Kuyinto evamile ukuvusa njengengxenye yezinguquko phakathi kwezinyathelo zokulala . Kudingekile ukuthi uvuke ukushintsha izikhundla, upheqa phezulu, noma ulungise izembozo. Imisindo emvelweni kufanele ivame ukuvusa ukuqinisekiswa kokuphepha. Abazali bezingane ezincane bavame ukuvuka ukuze bahlangabezane nezidingo zabo. Kwezinye izimo, kungase kudingekile ukuthi uvuke ukuvuthwa (njengoba kwenzeka ku- nocturia ).
Ukuvuswa kungase kube okungavamile: ukuvusa ekuseni kungase kwenzeke ekucindezelekeni futhi ukuvuswa njalo kungase kube uphawu lwe- apnea yokuvimbela ukulala .
Ubuhlungu bungase buhlale bukhuni, kodwa ngokuvamile asikwazi ubuhlungu uma silala. Ukunqamuka kwesikhashana kungaholela ekujuleni kwebusuku, futhi kaningi ngenxa ye-apnea yokulala. Ngokuvamile, uma ukhumbuza ukuvuka ngaphezulu kwesigamu ngehora ebusuku, lokhu kungase kube ngokweqile.
Kungakhathaliseki ukuthi imbangela yokuvusa, akudingeki ukuba ibe umthombo wokucindezeleka.
Wonke umuntu uvuka ebusuku futhi akekho owake wakhononda ngakho uma ebuyela emuva ukulala. Ukungajwayelekile lapho lezi zivunguko zihlala isikhathi eside futhi ziholela ekuthunjeni. Ngisho kuleso simo, izixazululo zikhona.
Uma uchitha isikhathi esingaphezu kwemizuzu embalwa uqala ukulala, ungase uzuze ekungeneleleni ukuze unciphise ukuleleka. Uma imizuzu engaphezu kwengu-15 kuya kwezingu-20 ihlala isiphapheme, gcina ukulawula ukuvuselela futhi uphume embhedeni. Hamba wenze okuthile okuphumuzayo uze uzizwe ulele futhi uphinde ulale. Uma uvuka ekuseni, ungase usukume bese uqala usuku lwakho ekuseni. Lokhu kungasiza ukuqinisa umbhede njengendawo yokulala, hhayi ukuvuka.
Lapho ukuleleka kungapheli, kwenzeka ubusuku obubusuku obungama-3 ngesonto futhi buhlala okungenani izinyanga ezingu-3, ukwelashwa nge- cognitive therapy yokwelashwa (i-CBTI) kungase kukhethwe. Kungasiza futhi ukuthi ungaboni iwashi le-alamu ebusuku. Uma uqhubeka nokulwa nobunzima bokubuyela ekulele, khuluma nodokotela wakho ngezinketho ezengeziwe zokwelapha.
Kuyinto evamile ukuvuka ebusuku, kodwa uma kwenzeka kaningi futhi ungakwazi ukubuyela emuva ukulala kalula, thola usizo oludingayo ukuze ulale kangcono.
> S > i-ource >:
> Kryger, MH et al . "Izimiso Nemikhuba Yokulala Imithi." Elsevier , edition 5, 2011.