Ungase umangale ukucabangela indlela umbono wethu nokuqonda kwempilo yamazinyo nokuguga kushintshile ngayo isikhathi esifushane. Nakuba izimo zamazinyo zingase zivame kakhulu kubantu asebekhulile, kunemibono eminingi engalungile ehambisana nokuhlobana phakathi kokuguga namazinyo ethu.
Enye yezinkolelo ezinkulu mayelana nokuguga nokukhuluma ngomlomo yikholelwa ukuthi ukulahlekelwa amazinyo kuyinto evamile yokukhula.
Lokhu akulona iqiniso-amazinyo akho kufanele akugcine impilo yakho yonke. Isimo somsoco wakho nomlomo siyinhloko empilweni yakho yonke futhi kuzofaka isandla sakho isikhathi eside. Ukuhumusha? Uma unakekela amazinyo akho, unakekela wonke umzimba wakho futhi uzibekela impilo yakho ephakeme isikhathi eside futhi engcono kakhulu.
Ukungaziphathi kahle kwesikhathi eside komlomo wakho kungabangela ukuvuvukala okungapheli, okubizwa ngokuthi i-gingivitis (izinsini eziphuzayo), okuzogcina ekuholele ekuhlakaleni kwezakhiwo ezisekelwe emlonyeni wakho futhi kungaholela ekulahlekeni kwezinyo ekugugeni.
Ukuguga kanye Nengozi Yezifo
Kukhona okunye okuthakazelisayo futhi okungaqondakali kahle phakathi kwezimo zomlomo nobudala.
- Ukubola kwamazinyo - Ngokuvamile, ingozi yethu yokubola izinyo iphezulu kakhulu eminyakeni yethu yobusana nentsha. Njengoba abantu bekhula, nge-adult dentition eqala ukwakheka, ukushaywa kwamazinyo okwakhiwa okusha kuncane kakhulu. Nokho, akusho ukuthi akudingeki sikhathazeke ngezimbobo ezintsha.
Uhlobo oluthile lokubola olusakaze luvame ukucwilisa ama-caries. Lezi yizilonda ezivela empandeni yamazinyo ngokuvamile avunyelwe izinsini. Izimo ezithinta izinga lokukhiqiza umsila zingandisa kakhulu ingozi yokubola kwezimpande.
Ezinye izindawo eziba ingozi yokubola ziyabuyiselwa ukubuyiselwa kwamazinyo ezingakaqashwe noma zithathwe endaweni.
- Isifo se-Gum - Njengoba sikhula, ingozi yethu yesifo sezinsini iyakhula. Nsuku zonke zokuzalwa, kudingeka sibe nokuhlakanipha ngokwengeziwe ekuqapheleni, ekugcineni nasekunakekeleni impilo yethu yegamu.
- Umdlavuza womlomo - Ingozi yomdlavuza womlomo ikhula ngokukhula. Ngenkathi sithonywe kakhulu yizinto ezithile zokuphila, njengoba sikhula, kudingeka siqaphe ikakhulukazi ekuhloleni kwethu ngomdlavuza womlomo.
Umlomo omile Emaphileni asebekhulile
Umlomo omile ungaba inkinga kubantu abadala , okungahlobene nemithi noma izimo zezokwelapha. I-saliva ithwala amaminerali namaseli omzimba okusiza ukuvikela amazinyo kusuka emithanjeni kanye nezifo, ngakho-ke ukugeleza kwe-saliva kunciphise, uzobe uthanda kakhulu izinkinga zezempilo zomlomo. Ukulinganiswa kwe-calcium emlonyeni wakho, okusabalalisa phakathi kwamazinyo namabhaktheriya omlomo, kuyingxenye encane ematheni akho.
Imikhuba eyenza ukungabi namathambo okwesikhashana okulimaza amazinyo akho, kufaka phakathi ukuvezwa kwe-carbohydrate elula, iyingozi kakhulu ngomlomo owomile. Imikhuba yakho yokudla efana nokuncelisa ngamaminithi noma ama-lollies kusho ukuthi amazinyo akho azobhekana nokuhlaselwa kwe-asidi. Qinisekisa ukuthi uphuza amanzi amaningi, mhlawumbe ngokwanele ukuze ungalokothi ukhiwe futhi uxoxe nodokotela wamazinyo ukuze ubone ukuthi yimiphi imikhiqizo ayincoma ukuthi iphathe umlomo owomile.
Imibandela Yezokwelapha
Ezinye izimo zezokwelapha zixhunyaniswa futhi zingathinta impilo yomlomo yeziguli ezindala. Ezinye izibonelo zihlanganisa umdlavuza, isifo sikashukela, nesifo senhliziyo. Impilo emlomo engalungile ingenza ezinye izimo zibe zimbi nakakhulu, ngakho-ke kubalulekile ukuvumela ukuthi udokotela wamazinyo azi ukuthi unesifo, ngakho-ke angakwazi ukucabangela izici ezithile uma ekuphatha.
Kukhona izixhumanisi ezinamandla phakathi kwabantu abanesifo sezinsini nesifo senhliziyo, kanti amathuba okuhlaselwa yinhliziyo isici esibalulekile kwisifo sofuba esinzima.
Uhlobo lwesifo sikashukela sesi-2, esivame kakhulu kubantu asebekhulile, singashuba kakhulu emlonyeni ngenxa yokukhubazeka kwesimiso somzimba sokuzivikela.
Imiphumela Yomuthi
Abantu asebekhulile basengozini enkulu yokuthatha imithi eminingi ngesikhathi esisodwa. Kunezinhlobo eziningi zemithi yokwelapha engathinta umlomo womlomo.
Umlomo omile, njengoba kuxoxwe ngaphambili, uphazamisa izindima ezithwalwe ngomlomo wakho. Imithi ebeka umkhawulo we-saliva flow ingathinta ingozi yakho yezifo, njengokubola kwezinyo.
Lokhu kufaka:
- Ama-anti-depressants: Kunezinhlobo eziningi zezidakamizwa eziphikisana nokucindezeleka ezinciphisa ukugeleza kwe-saliva ngokunciphisa ukusabela kwamaseli we-neural. Umphumela wukuthi futhi banciphise ukukhiqizwa kwamathe emakhaleni akho amathe. Ngakho-ke, abantu abathinteka ukucindezeleka basengozini ephakeme yezimo ezifana ne-root-decay.
- Imishanguzo kaParkinson: Ngokufanayo nokulwa nokucindezeleka, imithi kaParkinson inciphisa ukugeleza kwamathe.
- Izidakamizwa eziphezulu zegazi: Ezinye izidakamizwa zingenza ukunciphisa inani lokugeleza kwamathe uma kuthathwa ukunciphisa ukushisa komfutho wegazi. Abanye bangase bakhonze umlomo owomile ngaphandle kokunciphisa ukugeleza kwamathe.
- Ama-bisphosphinates: Lezi zidakamizwa zithinta izinga lesithambo livuleka emlonyeni futhi zingandisa ingozi yezinkinga ezifana ne-osteoradionecrosis ngemuva kwezinqubo zamazinyo ezinjenge-dots extraction.
Uma uthatha le mithi, noma ngisho nezinye izinhlobo ezifana nemithi yesimiso somshukela wegazi , kubalulekile ukubona udokotela wamazinyo njalo ukuqinisekisa ukuthi awusengozini yezinkinga.
Ukuguqulwa kweGum
Njengoba usukhulile, izinsini zakho zivame ukunciphisa ngenxa yezinqubo ezibuhlungu esizibeka emlonyeni wethu. Izinto ezintathu ezibaluleke kakhulu ukuqaphela:
- Amazinyo akho azayo angase aveze ubuso bomsuka wamazinyo akho, okungavikelwe ngama-koqwe okuqhoshisa izinyo. Ngenxa yalokho, ungathola ukuzwela okwandayo kokudla okubandayo nokuphuza. Ukusebenzisa amazinyo okwenzelwe ukusiza amazinyo azwelayo kunganciphisa ukuzwela, kodwa qiniseka ukuthi uhlole nodokotela wamazinyo uma kunezinkinga ezinkulu eziqhubekayo, isibonelo ukubola noma izinyo ezonakele.
- Izitshalo eziveziwe zichaza ukuthi izimpande zamazinyo akho zihlose ukubhebhetheka kwe-tartar nokubola.
- Iziguli ezindala zijwayele ukugula kwesifo.
Ngakho-ke kubaluleke kakhulu ukuhambisana nomkhuba wakho wamazinyo.
Gcina Amazinyo Ephezulu
Nazi amathiphu ayisithupha awusizo wokugcina amazinyo amadala ngendlela engcono kakhulu engenzeka.
1. Nciphisa Ukudla Neziphuzo Ezinomsoco Nezinhlanzi
Kokubili imikhiqizo emihle neyomile yizinto ezimbi kunawo wonke amazinyo akho, kungakhathaliseki ukuthi usemusha noma omdala. I-Sugar idala i-asidi engadala amazinyo akho, nokudla okwe-starchy ukunamathela kumazinyo namafomu wefomu, okuholela ekwakheni amabhaktheriya.
Ngeke nje wenze impilo yakho ibe nomusa omkhulu ngokusika amaswidi kanye nama-carbohydrate akhiwe, kodwa amazinyo akho azokubonga ngakho. Gwema ubumnandi obufana ne-aspartame, okungenzeka ukwenze ube nesifiso esiningi ushukela futhi uhlotshaniswa nokuzuza kwesisindo futhi ukwanda kwengozi yesifo sikashukela, ukucindezeleka kwegazi kanye nesifo senhliziyo.
2. Brush no-Floss Nsuku zonke
Qinisekisa ukuthi uyaqhubeka ukuxubha amazinyo akho kabili ngosuku, futhi u-floss kanye ngosuku. Ukuxubha nokushayisana kahle kunikeza umzila omkhulu wokuzivikela ngokumelene nesifo se-plaque, ukubola kanye nesisu.
3. Vakashela uDokotela Wakho wamazinyo njalo
Ngokuvakashela wakho wamazinyo njalo, kungakusiza ukuthi ubambe noma yiziphi izinkinga ezingase zibe khona zamazinyo ngesikhathi sokuqala. Uma ubambezela ukwelashwa, ungaqeda umonakalo unomphela.
Uma usemtholampilo wamazinyo, udokotela wamazinyo wakho anganika amazinyo akho ahlanzekile, ahlanzekile ochwepheshe, afika kuzo zonke izindawo ezinzima ongeke uwafinyelele futhi uzoshiya amazinyo akho ahlanzeke futhi amazinyo akho anhle futhi anempilo.
4. Uma Umoya, Phuma
Ukubhema kungadlulisa umonakalo emazinyo akho nasezintweni zomlomo ngokunciphisa amasosha omzimba wakho nokunciphisa inani le-oksijini egazini. Ababhemayo basuke behlushwa isifo sezinsini, ngakho-ke kuhlangene nenqubo evamile yokuguga, impilo yomlomo ingaba ukukhathazeka okukhulu. Kuyinto enkulu enkulu engozini ekuthuthukiseni umdlavuza womlomo.
5. Gcina Amazinyo Emsebenzini Wawulondolozwa
Kulabo ababenomsebenzi wamazinyo esikhathini esidlule, ukuqinisekisa ukuthi uyinikeza ithuba elihle lokuhlala kuze kube yilapho usukhulile ukucabangela okukhulu empilweni yamazinyo akho. Ukugcwalisa, imiqhele kanye nezimpembelelo kungase kube nezinkinga zokuphila ezidinga ukuhlolwa, kepha imfundo eqondile evela kuchwepheshe wakho wezempilo yomlomo izokwenza izimangaliso zokulondoloza.
Uma ugqoka amazinyo, qiniseka ukuthi uwagcina uhlanzekile futhi ulandela imiyalelo ekhethekile yokunakekela udokotela wamazinyo. Njengezinyosi zemvelo, amazinyo angamazinyo angaphila isikhathi eside uma ubakhathalela. Ngesibonakaliso sokuqala kwanoma yikuphi ukukhathazeka, ukuphefumula okubi noma ukungakhululeki, yenza i-aphoyintimenti ukuze ubone udokotela wamazinyo wakho. Ukuhlola njalo kubalulekile kulabo abasebenzisa amazinyo - udokotela wamazinyo uzokutshela ukuthi ungathanda ukukubona kaningi kangakanani.
6. Ukudla okunokulinganisela okuhle okucebile nge-Immune kanye namaBeteria Ukukhuthaza Ukudla s
Ukudla okunempilo, okunomsoco ngeke nje kukuzwe uzizwe kangcono ngaphakathi, kodwa kuzosiza ukugcina amazinyo akho esimweni esingcono nakakhulu. Qinisekisa ukufaka ukudla okuvutshiwe ekudleni kwakho ukusiza ukulinganisela amabhaktheriya omlomo ahlala emlonyeni wakho. Lokhu kungafaka ubisi oluvuthiwe njengokweshizi, ibhotela, i-kefir kanye ne-yoghurt ekhuliswe. Okunye ukudla okuvutshiwe kufaka imifino ekhuliswe njenge-sauerkraut ne-kimchee noma zama ukungeza i-kombucha noma i-miso ekudleni kwakho kwansuku zonke.
Ukudla okunye kungasiza ekwandiseni uhlelo lwakho lokuzivikela omzimba, olungasiza ikakhulukazi uma uneminyaka yobudala, ukuvikela ekumelaneni nezifo nokugula - ngisho nasemlonyeni wakho. Okunye ukudla okunamandla okugwinya kwamagciwane kuhlanganisa igalikhi (fresh, eluhlaza), amafutha kakhukhunathi, imifino eluhlaza kanye ne-spirulina. I-Vitamin D3 nayo iyamangalisa amasosha omzimba wakho kanye nempilo yakho yengqondo, kodwa abantu abaningi banelungelo lokumangala. Qinisekisa ukuthi uphuma ukuhamba ilanga nsuku zonke ukusiza ukuqinisa ukuzivikela kwemvelo yakho.
> Imithombo:
> Demirci M, Tuncer S, Yuceokur AA. Ukuqhathaniswa kwe-Caries on Surfaces Individual Surfaces kanye nokuKwabiwa kwaKhe ngokobudala kanye nobulili ku-University Clinic Patients. Journal European of Dentistry . 2010; 4 (3): 270-279.
> Kelbauskas E, Kelbauskiene S, Nedzelskiene I. [Ithonya lokubhema empilweni yomlomo]. Imithi (Kaunas). 2005; 41 (5): 418-26.
> Scelza MF, Silva Dde, Ahiadzro NK, Da silva LE, Scelza P. Ithonya lemithi ekukhuleni komuntu okhulile: isifundo sokuqala. I-Gerodontology. 2010; 27 (4): 278-82.
> Scully C, Porter S. Umdlavuza womlomo. I-Western Journal of Medicine . 2001; 174 (5): 348-351.
> Van Dyke TE, Dave S. Izingozi ZePeriodontitis. Journal of the International Academy of Periodontology . 2005; 7 (1): 3-7.