Amagciwane okutheleleka kubangelwa igciwane elidluliselwa kalula ngokuxhumana okungavamile. Ukutheleleka nge-mumps akuvamile ngoba abantu abaningi banomgomo. Kodwa-ke, ungathola ukutheleleka uma ungagonywanga, noma, ezimweni ezingavamile, uma ungenasifo somzimba ngisho nangemva kokugonywa.
Izimbangela ezivamile
Amangqamuzana abangelwa igciwane elingena emzimbeni ngokusebenzisa izinambuzane ezinamaqabunga, okuyizindawo ezibeka ngaphakathi emlonyeni wakho, impumu nomphimbo.
Igciwane elibangela imifino i-paramyxovirus.
Indlela iParamyxovirus isakazeka ngayo
Igciwane lingaphila emithonjeni yokuphefumula, futhi lokhu kuyindlela yokudluliselwa komuntu ngamunye. Amaconsi okuphefumula angasakaza igciwane ngezikhathi ezijwayelekile njengokukhwehlela nokukhipha.
Ungase futhi ubambe igciwane uma uthinta izinto ezinegciwane kuwo. Ukukwabelana ngezinkomishi, izitsha, nezinye izinto, noma ukuxhumana okude nomuntu onamaphutha kungakwandisa amathuba akho okuthola ukutheleleka. Ukungabi nenhlanzeko enhle, njengokugeza izandla , kungandisa ukwanda kwegciwane.
Ama-Mumps anenkathi yokufakelwa , okusho ukuthi emva kokutheleleka ngegciwane kuthatha isikhathi sezimpawu zokugula ukuthuthukisa. Isikhathi sokugxilwa kwezimpumputhe sithatha amasonto amabili kuya kwamathathu. Ngenxa yalesi sikhathi sokukhushulwa, ungabamba igciwane kumuntu ongakazi ukuthi unayo futhi, ngokufanayo, ungasakaza igciwane kwabanye ngaphandle uma ungazi ukuthi unayo.
Indlela Amanxeba Abangela Ngayo Ukugula
I-paramyxovirus ibangela ukusabela kwamagciwane njengoba umzimba uzama ukulwa nawo, okwenyusa izimpawu, okwenza izimpawu ezifana nemifudlana kanye nokuvuvukala kwesimo sobuso nentamo.
Ibuye ichazwa njengegciwane lesifo se-neurotrophic, okusho ukuthi sinomkhuba wokuhamba ohlelweni lwezinzwa.
Ngenxa yalesi simiso se-neurotrophic, kuye kwaboniswa ukuthi amaphesenti angaba ngu-50 abantu abathintekayo nge-mumps abe nokwanda kwamangqamuzana emanzini abo omgogodla, nephesenti elincane kakhulu leziguli ezinezimpawu zomtholampilo ze-meningitis (ukutheleleka kwesembozo sokuzivikela sobuchopho) noma i-encephalitis (ukutheleleka kobuchopho ngokwayo).
Igciwane lingathinta nezinye izingxenye zomzimba, kufaka phakathi ama-pancreas nama-testes, ngokuvamile okubangela ukukhuliswa okubuhlungu nokuvuvukala kulezi zindawo.
Izimbangela Eziningi Nezici Zengozi
Kunezimo ezithile nezimo ezithile ezingakunqanda ukuba uhlakulele ama-mumps. Noma kunjalo, lesi sifo singakhula ngokungalindelekile, naphezu kokuthi akuvamile kakhulu.
Amagundane Abantu Abagonywe
Ukwehla kwamagciwane kungakhula kubantu abagonywe. Ngamanye amazwi, uma uthola igciwane elifanele lezinsikazi, usengenwe igciwane.
Lokhu kungenxa yokuthi umgomo, ngenkathi usebenza kahle, awuwona amaphesenti angu-100 aphumelelayo kuwo wonke umuntu. Kucatshangwa ukuthi kuphakathi kwamaphesenti angu-88 kuya kwangu-93 okuphumelelayo ekukhiqizeni ukuzivikela. Ngakho-ke lapho abantu abaningi begonywa, ukutheleleka kuyaba mncane kakhulu emphakathini, okhiqiza lokho okuchazwa ngokuthi yi-immune immune.
Ukuzivikela komzimba kungumkhuba wokutheleleka ekunciphiseni kwabantu, njengoba amaqembu abantu abagonywe amathuba okugula.
Ngakho-ke, bavikela omunye nomunye ekutholeni nasekusakazeni ukutheleleka. Kodwa, ngesikhathi esisodwa, abantu abagonywe bangenwe igciwane.
Kukholelwa ukuthi ukutheleleka kwakho kungase kube nzima uma ugonywe, kodwa lelo phuzu alicaci ngokuphelele.
Ukuntuleka Kwamasosha Ngemva kokugoma
Uma uhlakulela ukungenwa kwemzimba ngenxa yemithi yokuzivikela, umdlavuza, noma isifo esithinta isisombululo sakho somzimba, ungase uhlaselwe ukutheleleka kwamangqamuzana ngisho noma ngabe ugonywe futhi ukhulelwe ukutheleleka esikhathini esidlule. Xoxa nodokotela wakho ukuze anqume ukuthi kubalulekile ukuthi uphinde uphinde unqunywe.
Amantombazane Azalwa Ngamama Abathintekayo
Yize kungavamile, abesifazane abathintekile nge-mumps ngenkathi bekhulelwe bangadlulisela ukutheleleka ezinganeni zabo ezingakazalwa, nezinkinga ezingase zithuthuke.
Ngenxa yokuthi igciwane eliphilayo, kuye kwaba nokukhathazeka okuphathelene nokugoma komama abakhulelwe. Kuphephile kakhulu ukuthola zonke izigodlo zakho zokunconywa ngaphambi kokukhulelwa. Kodwa-ke, uma ungazange ugonywe izifo ezithathelwanayo ezifana nezimvu ngaphambi kokukhulelwa, kubalulekile ukuxoxa ngesimo sakho sokugoma nodokotela wakho, futhi izincomo ezithile eziqondene nokugonywa kwakho ngesikhathi sokukhulelwa kuzoxhomeka engozini yokugula, futhi ingozi kumntanakho.
Iziqhumane
Kuye kwaba nokuqubuka kwamangqamuzana lapho amaqembu abantu abavela emphakathini ofanayo athuthukisa ukutheleleka kwamangqamuzana. Lokhu kuye kwachazwa kubantu abangazange bagonywe, kanye nabantu abagonywe. Lokhu kuqhuma kungenzeka phakathi kwabantu ababelana ngezindlu zokuhlala. Izigameko eziningana ziye zachazwa emaholidini ekolishi noma amaqembu ezemidlalo, isibonelo.
Ukutheleleka Kwesandulela Ngculaza Ukusuka Ekugonyeni
Ukuntuleka komzimba kungavimbela ukugoma okuphilayo kungabangela ukuzivikela. Uma unesifo somzimba sokuzivikela, ungatheleleka ngama-mumps ngesikhathi sokugoma ngoba awukwazi ukulwa ngokwanele ukutheleleka ngesimiso somzimba esibuthakathaka. Lokhu kuyinto engavamile kakhulu.
Izindlela Zengozi Yokuphila
Kunezici ezimbalwa zokuphila eziyingozi ezikhulisa amathuba akho okutheleleka ngama-mumps.
Ukungabi Igciwane
Uma ungazange ugonywe, lokhu kukubeka engozini enkulu yokutheleleka nge-mumps. Kube khona ukuvuselelwa kokutheleleka, okubonakala ngokuyinhloko ngenxa yokuchayeka okungavunyelwe.
Ukwabelana Isikhala Nomuntu Ongagonyanga
Kungaba nzima kuwe ukuthi ukwazi ukuthi ubani ongase akuveze wena noma ingane yakho emathunjini, ikakhulu uma ungayazi umlando wabo wezokwelapha. Ngokuvamile, kunemithethonqubo yendawo noma yezikhungo mayelana nokugoma uma kuziwa kokubamba iqhaza emisebenzini yeqembu, njengokuhamba kwesikole.
Kodwa-ke, izimo lapho amaqembu amakhulu abantu ahlala ndawonye futhi ahlanganyele izinto ezingaqukatha amaconsi okuphefumula ukwandisa amathuba okuvezwa kuzo zonke izinhlobo zokutheleleka kwamagciwane kanye nesandulela ngculaza, kufaka phakathi izimpumputhe. Kuzo zonke izimo, yenza konke okusemandleni akho ukwenza ukuhlanzeka okuhlanzekile. Ukugeza izandla nokubulala amagciwane, isenzo esilula, singasiza.
> Imithombo:
> Lewnard JA, Grad YH. Umuthi wokugoma uphuthunyiswe futhi uphinde uvele e-United States. Sci Humusha Med. 2018 Mashi 21; 10 (433). i-pii: eaao5945. doi: 10.1126 / scitranslmed.aao5945.
> URubin S, u-Eckhaus M, uRennick LJ, uBamford CG, uDuprex WP. Biology ye-molecular, i-pathogenesis ne-pathology ye-mumps virus. J Pathol. 2015 Jan; 235 (2): 242-52. i-doi: 10.1002 / indlela.4445.