Ukuthi isimo sitholakala kanjani futhi siphathwa kanjani
Isifo sikaMeniere siyimbangela ye- vertigo , okuyinto isiyezi esinamandla esibangela umuzwa wokuba uhlelekile. Kuyinto ingxabano yendlebe yangaphakathi kanye ne-lymphatic system engacacisiswanga ngokuphelele futhi ngokuvamile ithinta indlebe eyodwa kuphela. Isifo sikaMeniere siphinde sabizwa ngokuthi i- idiopathic endolymphatic hydrops .
Enye inkolelo ukuthi isifo sikaMeniere sibangelwa uma uketshezi ngaphakathi kwendlebe - okuthiwa i-endolymph ne-perilymph - akulinganisiwe.
Eminye imibono ihlanganisa ukutheleleka ngegciwane njengoba i-culprit noma isimiso somzimba sokuvikela umzimba singasebenzi kahle.
Izimpawu
Izimpawu zesifo sikaMeniere ziyahlukahluka ekuboniseni abantu ngabanye. Abanye abantu bangagxiliswa ngokuphelele yilolu gciwane kuyilapho abanye bezwa izimpawu kuphela kanye noma kabili ngonyaka. Izimpawu zesifo sikaMeniere zihlanganisa:
- i-vertigo
- tinnitus
- ukulahlekelwa ukulalelwa kokuzwa
- ubuhlungu noma ukucindezeleka ezindlebeni
- isicanucanu nokuhlanza
- ukuthuthumela
- ikhanda
- ubuhlungu besisu nesifo sohudo
Ngaphandle kwalezi zimpawu, ingozi yokulimala kanye nokulimala okulandelayo iphakeme nalesi sifo. Izimpawu zijwayele ukuza amagagasi avela emahoreni amabili kuya kwangu-4 futhi kulandelwe isikhathi lapho umuntu ezwa ephelelwe amandla futhi edinge ukulala. Phakathi "kokuhlaselwa" umuntu angase abe nezimpawu isikhathi esithile.
Ukuxilongwa
Ukubona isifo sikaMeniere kungaba nzima ngoba ugozi luyisigqebhezana esiqhamuka nezinye izimo eziningi, kuhlanganise nezifo ezisongela ukuphila kwezinhliziyo ezinjenge-stroke.
I-MRI ivame ukusetshenziselwa ukulawula izicubu noma ezinye ukukhula okungavamile.
Ukuhlolwa okubizwa ngokuthi ukuhlolwa kwe-caloric kunquma ukulinganisela ngokushaya izindlebe ngamanzi noma emoyeni. Lokhu kubangela ukunyakaza kwe-eye okusheshayo okuthiwa i-nystagmus. Ngokwephethini lokunyakaza kwamehlo okusheshayo, udokotela ngezinye izikhathi angachaza lesi sifo sokulinganisela.
Izivivinyo eziningi zokuzwa zisetshenziselwa ukuxilonga isifo sikaMeniere. Kubalulekile ukucacisa ukuthi ukulahlekelwa kwezindlebe kubangelwa inkinga endlebeni yangaphakathi noma uma kungasebenzi kahle. Ukuze wenze lokhu, umsebenzi we-brain stem ungabhalwa ukuze ubonise umsebenzi emanzini okuzwa. I-Electrocochleography iyilingo elingabhala umsebenzi wezindlebe zangaphakathi.
Ukwelapha
Imithi
Okwamanje akakho ukwelashwa kwesifo sikaMeniere, ngakho-ke ukwelapha kuhambisana nokunciphisa izimpawu. Ukushintsha ekudleni okusawoti okuphansi nokugwema i-caffeine nokuphuza utshwala kungasiza ekugcineni ukulinganisela kwakho kwamanzi okubheke nokunciphisa ingcindezi yendlebe yangaphakathi.
Ukuqeda imithi ethile njengamaphilisi wegazi eliphezulu kanye nemithi yokwelapha ngezinye izikhathi kungasiza. Noma kunjalo, ukucindezeleka kwegazi ngokwayo kungabangela izimpawu. Ukunciphisa ukucindezeleka kubonakala kunciphisa ubunzima bezimpawu.
Enye indlela ethola ukuthandwa kubantu abayehluleka ukwelapha ukwelapha ijova i-gentamicin, i-antibiotic, ngqo endaweni ephakathi nendlebe. Ezinye imithi esetshenziselwa ukuhlaselwa ngokungazelelwe zihlanganisa i-meclizine (i-Antivert) ne-lorazepam (i-Ativan). Kukhona futhi i-dexamethasone (i-Decadron) ne-phenergan, imithi yokulwa nesicanshu.
Ezinye izidakamizwa zokulwa nesisulu ezingasetshenziswa zihlanganisa i-compazine ne-ondansetron.
Ezinye imithi ingasetshenziswa ukuvimbela ukuhlaselwa noma okungenani ukunciphisa imvamisa yabo. Lezi zihlanganisa i-dyazide (Triamterine / HCTZ), i-klonapin, ne-diazepam (i-Valium).
Amadivaysi, Ukuzivocavoca nezinqubo
Ukwelashwa okulodwa kokulawula izimpawu kubizwa ngokuthi yi-Meniett. Ngenkathi idivayisi ngokwalo ingadingi ukufakwa ngokuhlinzwa, idinga ithubhu ye- tympanostomy (umoya wokuphumula) ukuze isebenze. Idivaysi ihambisa impumpsi yengcindezi entendeni yangaphakathi ngokusebenzisa ithini le-tympanostomy. Lokhu ukwelashwa kubachwepheshe abasha nabazokwelapha abakhona okwamanje ukuthi kungani le divayisi isebenza, kodwa ucwaningo lubonisa ukukhululeka okuphawulekayo uma ngabe idivayisi isetshenziswa nsuku zonke.
Ukuvuselelwa kwe-Vestibular, ukuzivocavoca ukuthuthukisa ibhalansi, akubonwanga ukuthi kuyasiza kakhulu ekwelapheni kwesifo sikaMeniere. Kukhona imibiko ethi ukuhamba kahle , ukwelashwa kwe- BPPV , kunganciphisa izimpawu ze-vertigo ezihlobene nesifo sikaMeniere okungenani ngezikhathi zesikhashana.
Izinketho zokuhlinzwa ziyingozi kanti zigcinwe ngokugqamile futhi ezilimaza i-vertigo. Zonke izinketho zokuhlinzwa zokwelapha zesifo sikaMeniere ziphikisana. I-labyrinthectomy isusa i-labyrinth yendlebe, isakhi sokuzwa esine-endolymph, esithumela izimpawu ebuchosheni mayelana nokunyakaza komzimba.
Lokhu kuhlinzekwa kubangelwa ukuzwa ukulahlekelwa futhi kugcinwe abantu abaye balahlekelwa ukuzwa kwabo kule ndlebe. Okunye ukuhlinzeka okugcina ukuzwa kodwa okwamanje kuthwala izingozi kubizwa ngokuthi i-neurectomy ye-vestibular. Lokhu kuhlinzekwa kuhilela ukuhlukanisa umlenze ohlangene nomzimba ongaphakathi ongasebenzi kahle. Ezinye izinqubo zihlanganisa ukudonswa kwe-sac endolymphatic noma ukufakwa kwe-shunt.
Izingozi Nezingozi
Ngokwe-National Institute of Deafness & Other Disorders Disorders, abantu abangaba ngu-615,000 okwamanje batholakala ukuthi banesifo sikaMeneire e-United States. Balinganisa amanye amacala angu-45 500 asanda kutholakala njalo ngonyaka. Amaphesenti angaba ngu-0.2 abantu base-United States banesifo sikaMenaire. Kubalulekile ukukhumbula ukuthi lezi zinombolo zilinganiselwa kuphela; abanye ochwepheshe bakholelwa ukuthi lesi sifo sibikiwe.
Abantu abaningi abanesifo sikaMeniere banomlando wezinhlungu zekhanda. Iningi labantu abanezifo zikaMeniere baneminyaka engaphezu kwengu-40 ubudala, nakuba kungenzeka nganoma isiphi isikhathi, futhi kubonakala sengathi kuthinta kokubili amadoda nabesifazane ngokulinganayo. Eminye imibiko isikisela ukuthi kukhona izakhi zofuzo kodwa lokhu akuzange kuboniswe.
Ukubhekana
Indlela engcono kakhulu yokubhekana nokuhlaselwa kwe-vertigo kubonakala sengathi ilele phansi endaweni ephezulu kuze idlule. Ungazama ukubuka into ehleliwe. Ungazami ukudla noma ukuphuza njengoba kungabangela izinambuzane nokuhlanza.
Uma kwenzeka uzwa isicanucanu nokuhlanza isikhathi esingaphezu kwamahora angu-24, xhumana nodokotela wakho ukuze ugweme ukuphelelwa amandla kwamanzi. Imithi ekhulunywe ngenhla ingasiza nge-vertigo ne-nausea nokuhlanza. Lapho i-vertigo idlula, qiniseka ukuthi ume kancane.
Futhi kusiza ukubambelela ezintweni ezizinzile ezifana nodonga noma isitimela. Ukuzama ukuhamba ngesikhathi sokuhlaselwa kungabangela ukuwa nokulimala okukhulu ngakho njalo qaphela.
Njenganoma yisiphi isifo esilimazayo nesiguli, isifo sikaMeniere singabangela ukucindezeleka. Uma uzwa le mizwa sicela uxhumane nodokotela wakho. Kungasiza futhi ukukhuluma nokuxhumana nabanye abantu ababhekene nalesi sifo.
Yize isifo sikaMeniere singahle siphele amandla, akusiyo imithi ebulalayo futhi emisha evulekayo ukuthi yikuphi ukusiza ukulawula le disorder nokuthuthukisa ikhwalithi yokuphila.
Imithombo:
I-American Academy Yokukhuluma-Ulimi-Ukuzwa. Ukuhlola nokuphathwa kwezifo zikaMenene. Kufinyelelwe: Juni 4, 2011
I-Medscape. Isifo Sokugula. Kufinyelelwe: Mashi 29, 2014
Isikhungo Sikazwelonke Sokuzizwa Kakhulu Nokunye Ukukhathazeka Kokuxhumana. Izifo zikaMenene. Kufinyelelwe: ngo-Ephreli 14, 2009