Abesifazane nabesifazane abakhulelwe abazama ukukhulelwa bezwa ngaso sonke isikhathi: Qiniseka ukuthi uthatha i-folic acid. Yebo, i-folic acid ibalulekile ngoba inganciphisa ukukhubazeka kwezinkinga zokuzalwa ezifana ne-spina bifida ne-palate ye-cleft. Kodwa ngenxa yezigidi zabesifazane (nabesilisa) abanesimo sofuzo esibavimbela ukuba bakwazi ukusebenzisa i-folic acid ngendlela efanele, lesi seluleko sinobungozi futhi singabangela ukungahlehlisi kahle kanye nemiphumela ephawulekayo empilweni yomama nengane.
Nakhu okumele abesifazane abane-PCOS bafanele bazi nge-folic acid.
Kuyini i-Acid Acid?
I-folic acid iyinhlangano yokwenziwa kwe-nutrient folate eyenziwe kuma laboratories. Isetshenziselwa ama-multivitamini, amavithamini okubeletha nezinye izithako, futhi isetshenziselwa ukuqinisa ukudla. Ngo-1998, kwadalwa igunya likahulumeni elidinga abakhiqizi bemikhiqizo yokusanhlamvu ukuze baqinise ufulawa wabo nge-folic acid ukuze banciphise amazinga okukhubazeka kokuzalwa. Izinhlobo ezivamile zokudla ezinama-folic acid ezikuzo zihlanganisa okusanhlamvu, i-pastas, izinkwa, abahlaziyi kanye nezinye izinto zokudla okusanhlamvu ezihlanganisiwe. Ungabona iphesenti ye-folic acid efakwe ohlwini lwelebula lokudla. Okungafani nalomthetho kusebenza kubakhiqizi bezinto eziphilayo noma abangewona i-GMO abangadingeki ukuqinisa ukudla nge-folic acid. Ngakho-ke, uzovame ukubona okuncane noma okungenayo inani le-folic acid ekudleni okuphilayo.
Kuyini iFolate?
I-folate, ngezinye izikhathi ebizwa ngokuthi i-vitamin B9, isakhi esitholakala ngokwemvelo ekudleni okuphelele, njengezithelo, imifino (ikakhulukazi amaqabunga amnyama), ubhontshisi namalenti.
I-Folate iyinxenye yamaseli abomvu obomvu futhi inezindima ezibalulekile emzimbeni. Lokhu kufaka hlangana ukuyingxenye ye-DNA ne-RNA synthesis, ukukhipha umzimba wezinto ezibuthekako nokusekela isimiso somzimba sokuzivikela esifaneleko, ukuguqula ama-amino acids, nokukhula kweseli. I-Folate ibalulekile ekuthuthukiseni uhlelo lwezinzwa zomphakathi emibungu, yingakho izidingo ze-folate ziphakeme ngesikhathi sokukhulelwa.
Ngingayidinga Kangaki I-Folate?
Abesifazane abadala badinga ama-micrograms angu-400 e-folate nsuku zonke. Labo abakhulelwe noma abazama ukukhulelwa badinga ama-micrograms angu-600 nsuku zonke. Lezi zimali zingaba nzima ukuthola ukudla kuphela. Uma ungeke ukwazi ukucubungula i-folic acid, ungakwazi kalula ukufaka esikhundleni se-multivitamin noma ukwesekwa kokubeletha okuqukethe ama-5-methyltetrahydrofolate (5-MTHF) noma i-folinic acid, eyokwazi ukusebenzisa kahle umzimba.
Kwenzekani Uma Ungeke Ukwazi Ukusebenzisa I-Folate?
Kungenxa yokuthi ukulandelana kuhileleke ezinkambisweni ezinkulu emzimbeni, ukungakwazi ukuyisebenzisa kungaba yingozi futhi kungabangela izinkinga zempilo yesikhathi eside (bheka ngezansi). Abanye abantu (abaningi abangazi) baneziphene zofuzo ekusebenzeni kwabo ukusebenzisa i-folic acid. I-Methylenetetrahydrofolate reductase, noma i-MTHFR, isimo sezakhi zofuzo esithinta amaphesenti angaba ngu-10 kuya kwangu-15 aseCaucasus kanye namaphesenti angaba ngu-25 abantu baseSpanishi. I-MTHFR kokubili isakhi ne-enzyme esisiza ukuguqula i-folic acid ibe yindlela ephathekayo ye-folate. Umuntu onokuhluka kwe-MTHFR angeke akwazi ukusebenzisa i-folate kahle.
Izimo zezempilo ezihambisana ne-MTHFR
Nakuba ukushintshwa kwezakhi zofuzo kwe-MTHFR kungathinta ukuzala, kungabangela nezinkinga zezempilo zesikhathi eside.
Nazi ezinye zezimo zempilo ezihlobene nokungakwazi ukusebenzisa i-folic acid kahle:
- Ukucindezeleka noma ukucindezeleka kwe-post-partum
- Ukukhathazeka
- Ukungenzi lutho
- I-Migraines
- I-syndrome e-irritable syndrome
- Ukuvuvukala
- Ama-clots egazi
- Amanqamu
- Isifo sokuphelelwa yisikhathi esingapheli
- Ayikwazi ukuxosha kahle
- Umsebenzi omzimba ompofu
- I-anemia
- Isifo senhliziyo
- Isibungu
I-MTHFR nokungenzi lutho
Njengoba i-enzyme, i-MTHFR isiza ukuguqula i-homocysteine yama-amino acid ibe yi-methionine. Le nqubo ibalulekile empilweni yenhliziyo, ukuxoshwa komzimba, nokuzala.
Uma homocysteine ingaguquki ibe yi-methionine, amazinga amazinga ka-homocysteine azokwakha ohlelweni.
Amazinga aphezulu okuthiwa yi-homocysteine axhunyaniswe nokuhlukunyezwa okuphindaphindiwe njengoba kukwandisa ingozi yezindwangu zegazi ku-placenta noma ebantwaneni.
Ukungakwazi ukusebenzisa i-folate kahle kungathinta nokusetshenziswa kwezinye izakhi ezibalulekile ezifana ne-vitamin B12, i-coenzyme Q10, namanye ama-vithamini B abalulekile emgangathweni omuhle weqanda. Abesifazane abaningi abane-PCOS balwela ukukhiqiza izinga elihle lamaqanda kakade ngenxa yokungalingani kwama-hormone ocansini okuvimbela ama-oocyte ukuba aphume kahle.
Okufanelekile, bonke abesifazane abahlela ukukhulelwa kufanele bahlolwe ukuguqulwa kwe-MTHFR ngaphambi kokukhulelwa.
Ngingazi kanjani uma nginomumo we-MTHFR?
Ijethi ye-MTHFR ingahlolwa kalula. Khuluma nodokotela wakho ukuthola ukuhlolwa kwegazi ku-MTHFR. Njengoba kunezinhlobonhlobo eziningi ezihlukahlukene zokuguqulwa kwezakhi zegciwane le-MTHFR, ukwazi ukuthi yiliphi ifomu onayo elizokwenza inkambo yakho yokwelashwa.
Amathiphu Wokukhulisa Ukukhiqiza Kwakho
Uma unesimo sokushintshashintsha kwe-MTHFR, kunezinguquko eziningi ongayenza ekudleni kwakho ukuze uthuthukise ukuzala kwakho.
Gwema Amakhemikhali Okuphazamisa I-Endocrine
Ngokuvamile etholakalayo ezitsheni zepulasitiki, amabhodlela amanzi, kanye namarisidi ephepha, amakhemikhali okuphazamisa i-endocrine (EDCs) angaholela ekwenzeni i-toxin eyengeziwe ekwakheni uhlelo lwakho okungaba nzima ngomzimba wakho ukususa. Ukudla okungaphezulu kokudla okuphilayo kanye nokuphuza amanzi okuhlanziwe kungasiza ekunciphiseni ukuchayeka kwe-toxin.
Yidla izithelo eziningi nemifino
Izithelo nemifino kukhona imithombo emihle ye-folate njengama-legumes. Eminye imithombo ephezulu kakhulu ye-folate itholakala kubhontshisi, i-lentils, imifino, i-avocados, isisu se-asparagusi ne-broccoli.
Gwema Ukudla Okucutshungulwayo
Ukudla okusetshenzisiwe kuqiniswe nge-folic acid. Ukugwema lezi zinhlobo zokudla kuzosiza ukwehlisa ukuvezwa kwakho kwe-folic acid.
Cabangela ezinye izithako
Khuluma nodokotela wakho noma umhlinzeki wezempilo mayelana nokuthi yiziphi izithako ezengeziwe zokudla okunomsoco okungadingeka uzithathe. Izithako ezivamile ezithathwe yilabo abane-mutation MTHFR zihlanganisa i- vitamin B12 , i-coenzyme Q10, namanye amavithamini B.
Ukuba nokushintshashintsha kwezakhi zofuzo I-MTHFR ingathinta ikhono lakho lokuba nengane. Ukwazi ukuthi unezinhlobonhlobo zezakhi zofuzo futhi uthatha izinyathelo ezifanele zokuphatha, kuzokusiza ukuba ukhulelwe kahle futhi ukwandise impilo yakho.
> Imithombo
> I-Hickey S. I-ACMG Isiqondiso Sokuzilolonga: ukungabi nobufakazi bokuhlolwa kwe-MTHFR ukuhlolwa kwe-polymorphism. I-Genet Med 2013: 15 (2): 153-156.
> Thaler CJ. I-Folate Metabolism ne-Human reproduction. Geburtshilfe Frauenheilkd. 2014 Sep; 74 (9): 845-851.