Ukudla okulwa nokuvuvukala, okubizwa nangokuthi ukudla okuvuvukala, kuyindlela yokudla eyenzelwe ukunciphisa ukuvuvukala okungapheli, okuyinto ochwepheshe abavumelana ngayo, idlala indima ebalulekile ekuthuthukiseni izifo eziningi, kuhlanganise ne- COPD .
Ngenkathi kungekho mithetho eqinile kulokho okwenza ukudla okuphikisana nokuvuvukala, futhi akukho ukucwaninga okuningi kulo njengokwelapha ukuvuvukala okungapheli, izisekelo eziyisisekelo zokudla ziyafana nanoma yikuphi uhlelo lokudla okunempilo - ukudla amaningi amaningi, izithelo kanye namaprotheni anempilo namafutha, kuyilapho kunciphisa ukudla kokucutshungulwa kakhulu.
Ake sihlole.
Isebenzisa isidlo sokulwa nokuvuvukala
Ukuvuvukala kuyindlela yemvelo yemvelo yokulwa nezifo. Kuyaqondakala kahle ukuthi izifo ezithile ezingapheli - njenge-rheumatoid arthritis, isifo sofuba esiswini, nesifo se-eczema - siholela ekuvuvukala okungapheli. Izifo eziningi - ukukhuluphala , umfutho wegazi ophakeme , ukuqina kwamathambo , ukuguqulwa kwamathambo , i- Parkinson , umdlavuza , ukucindezeleka kanye ne-COPD - nazo zihlobene nokuvuvukala okungapheli.
Ngokusho kochwepheshe be-Alternative Medicine Expert, ukuvuvukala okungapheli kwenzeka lapho isimiso somzimba sokuzivikela samasosha sikhipha njalo amakhemikhali ajwayelekile ukulwa nezinto ezinobungozi ezinjengama-virus nama-bacteria. Ngokuvamile ngenxa yezinto zokuphila ezifana nokucindezeleka nokuntuleka kokuzivocavoca, ukuvuvukala okungapheli kwenzeka ngisho nalapho kungekho abahlaseli bangaphandle ukulwa.
Njengoba kucatshangwa ukuthi ukudla okunomsoco kuthonya ukuvuvukala okungapheli, akumangazi ukuthi abagqugquzeli bakholelwa ukuthi ukudla okulwa nokuvuvukala kungasiza "ukuvimbela" ukuvuvukala nokuvimbela noma ukuphatha lezi zifo ezilandelayo:
- izifo
- I-Alzheimer's
- i-asthma
- umdlavuza
- isifo sikashukela
- Isifo senhliziyo
- isifo sofuba esiswini (isifo sofuba esiswini nesifo sikaCrohn)
- isifo sofuba esiswini
- ukushaya
Ucwaningo lukhawulelwe ukuthi ukudla komuntu kunomthelela omkhulu ekuvuvukala okungapheli. Kodwa-ke, ukudla okungavimba ukuvuvukala akunakwenzeka ukulimaza, ngakho-ke kungase kukuthande uma uzama ukunciphisa amazinga omzimba wakho wokuvuvukala.
Ukudla okukhishwe ukuba kube okungahambisani nokuvuvukala
Ngenkathi zonke izincwadi ozifunda ekudleni okulwa nokuvuvukala zikhona ezakhe, ukuphazamiseka okhethekile ekudleni, ngokuvamile, ukudla ukudla okuvela ohlwini olungezansi kuzokuqala ukuhamba endleleni efanele. Uzobona ukuthi lezi zeluleko zokudla azifani nokudla ukudla okunempilo okuvamile.
- Yidla ubuningi bezithelo ezivuthiwe kanye nemifino - Layisha ipuleti yakho eningi yemifino eluhlaza futhi ephekiwe - okungenani ama-9 servings ngosuku - kusuka eqenjini ngalinye lombala futhi ungakhohlwa ngokungeza imifino emifino eminye. Khetha izithelo ezimbili kuya kwezingu-4 zezithelo ezintsha futhi qinisekisa ukufaka izithelo ze-antioxidant ezifana nama-strawberries nama-raspberries.
- Thola okuhle ngezinhlamvu ezigcwele - Yidla ama-servings amathathu ngosuku lwezinhlamvu ezigcwele njengelayisi obomvu, i-millet, i-quinoa, i-amaranth, noma i-buckwheat. Amancane amalayisi elayisi, u-udon noma i-soba ayalungile kodwa ubeke umkhawulo wokudla lezi zikhathi ezimbili kuya kwezi-3 ngesonto. Uma kunokwenzeka, gwema ufulawa ophekiwe - omhlophe noma ukolweni - ngoba akuyona ingxenye yokudla okuphikisayo.
- Hamba eceleni kwezilwane zasolwandle - Yidla izinhlanzi zasolwandle, kuhlanganise i-salmon, i-sardine, i-anchovies, i-herring, kanye nezinye (i-shellfish). Ukudla okudliwa yizinhlanzi noma okubanjwe zasendle kungcono kakhulu. Ukwengeza, izinhlanzi ezincane, ezibandayo ziqukethe inani elincane le-mercury kanye nesilinganiso esiphezulu se-omega-3 fatty acid, esilungele kakhulu ekudleni okuphikisayo.
- Khetha amaprotheni amaningi asekelwe ezitshalweni - Qala ngamanye ama-servings of ubhontshisi obuhlaza kanye nezitshalo nsuku zonke. Bese ukwengeza ukukhonza okulodwa kwiprotheni esekelwe kwesoya efana ne-tofu noma edamame.
- Uma ukhetha amanye amaprotheni - Uma amaprotheni asetshala izimila engakayiqedi, khetha ama-2 servings ngeviki lamaqanda aphilayo, izimvu noma izimbuzi zobisi, kanye nokukhonta kwezinyama eziphilayo ezifana nenkukhu, i-turkey noma iwundlu.
- Jabulela amafutha e-EFA futhi anempilo - Khetha ama-acids ebalulekile njengendlela yamahlanzi ahlanziwe noma ama-omega flax. Ukubamba amantongomane amancane noma imbewu, njenge-walnuts noma ama-alimondi. Amafutha, ama-walnut nama-sesame amnandi ukupheka. Amafutha aguqulwa ngokwezakhi zofuzo - njenge-soy, corn, canola noma amanye amafutha ahlanganisiwe - kuthiwa anegalelo ekuvukeni.
- Zisize ekutheni u-hydration - Phuza amanzi amaningi netiye eluhlaza. Okungenani ama-glass angu-8, ama-ounce angu-8 ngosuku.
- Izinyo elimnandi elimnandi? -- Ayikho inkinga. Zama izingxenye ezincane ze-dessert enempilo ezinjengezithelo zomzimba ezomile, ezingenasiphundu, ezingenayo izithelo, izithelo zezithelo, ngisho nezikwele ezimbalwa ze-chocolate (obunama-70%).
Ukudla okumele kugweme ekudleni okuphikisayo
Abathengi bezokudla okuphikisayo bathi ukudla okuqukethe i-Omega-6 fatty acids kufanele kudliwe ngokulinganisela ngenkathi kudla lokhu njengoba kukwandisa ukukhiqizwa kwemvelo kwamakhemikhali okuvuvukala emzimbeni. Ngenxa yokuthi kunezinye izinzuzo zezempilo ezitholakala ku-Omega-6 fatty acids - zisiza ukugcina impilo yethambo, ukulawula umzimba nokugqugquzela ukusebenza kobuchopho - akufanele kuqedwe ngokuphelele. Kunalokho, ukulinganisa i-Omega-6 fatty acids ne-Omega-3 fatty acids kukhuthazwa.
Ngezansi uhlu lokudla oluphezulu omega-6 fatty acids:
- inyama
- ubisi, ushizi, ibhotela, i-ayisikhilimu neminye imikhiqizo yobisi
- i-margarine
- amafutha yemifino (corn, safflower, grapeseed, cottonseed, i-peanut namafutha we-soya.)
Okushiwo Ucwaningo
Ngenkathi ucwaningo lwesayensi lukhawulelwe ngokuqondene nezinzuzo zokudla okulwa nokuvuvukala ku-COPD, ucwaningo olutholakala luveza ukuthi ukulandela ukudla okuphikisana nokuvuvukala kungasiza ukunciphisa amaprotheni asebenzayo, into ewumzimba etholakala emazingeni aphezulu lapho ukuvuvukala kukhona.
Ngaphezu kwalokho, okungenani kukhona ubufakazi obunye bokuthi ukudla okulwa nokuvuvukala kungasiza ukunciphisa ukuvuvukala esikhathini eside, izifo ezihlobene nokuvuvukala ezifana nesifo sikashukela, i-syndrome ye-metabolic , nokukhuluphala.
Qinisekisa ukuthi uhlole umhlinzeki wakho wezempilo ngaphambi kokuqala lokhu, noma yiluphi olunye uhlobo lokudla.
Imithombo
Jen Hoy. I-Whole Foods Yokupheka Guide. Isidlo Esiphikisana Nezikhukhula: Ukupholisa "Izingozi" Ngaphakathi.
UPeter Kardos, MD kanye noJoseph Keenan, MD. Ukubhekana ne-COPD: Isifo Esixubileyo Esihamba Ngokuvutha. I-MedGenMed. 2006; 8 (3): 54. Ishicilelwe ku-intanethi ngomhla ka-2006 ku-Agasti 31.
UCathy Wong, > .com Umhlahlandlela Wemithi Ehlukile. Isidlo sokulwa nokuvutha. Septemba 23, 2011