Indlela Yokuphendula Ngeziqephu Zokumemeza E-Dementia
Kungenzeka ukuthi uzwe umuntu onesifo se-Alzheimer noma omunye umqondo okhumbuza ngokuphindaphindiwe, "Ngisize!" noma ukhale izinyembezi futhi ukhale njalo. Noma, mhlawumbe ngokuzumayo uqukethe isiqephu esikhalayo futhi awukwazi ukumsiza. Lokhu kungabangela ukucindezeleka kakhulu, kokubili umuntu onomdemokhali kanye nalabo abakuzungezile. Kungabangela ukukhungatheka kwabanakekeli uma kubonakala sengathi lo muntu angase akhale ngaphandle kwesizathu esicacile.
Izimbangela Zokukhala Nokubiza Nge-Dementia
Zimbalwa izizathu ezenza ukuthi othandekayo wakho abonise lokhu kuziphatha kufaka:
- Izimbangela zomzimba ezifana nobuhlungu, ukuphumula, indlala noma isidingo sokusebenzisa indlu yokugezela
- Izimbangela zangaphandle , kufaka phakathi imvelo eye matasa kakhulu noma enkulu, kanye nokushintsha kwendlela
- Izimbangela zengqondo ezifana nesizungu, isithukuthezi , ukukhathazeka , ukucindezeleka nokuphinga
Ukukhala nokubiza u-dementia kungabangela ukucindezeleka kwangempela ngenxa yemicabango yokulahlekelwa nokucindezeleka. Ngezinye izikhathi, ukukhala kubonakala kungaphansi kokuphendula okubuhlungu nokuningi kokuziphatha okujwayele.
Ukukhala nokumemeza ngezinye izikhathi kuvame kakhulu kwezinye izinhlobo zokudemuka kwengqondo kuhlanganise nokuwohloka komqondo komzimba , ukucindezeleka kwangaphambili kwe-frontotemporal kanye ne- Lewy yomqondo wengqondo yomzimba . Lezi zindlela zokuziphatha zingase zande kamuva ngosuku ngenxa yokushona kwelanga , isimo esivame ukuwohloka komqondo lapho ukuziphatha nemizwelo ikhula khona kusihlwa.
Ngesinye isikhathi, umuntu onesifo sengqondo sokudangala angase abe nesikhathi esithile lapho ekhala ngokuzwakalayo kodwa akakwazi ukukutshela ukuthi kungani. Angase abe nomuzwa wokukhathazeka noma wesaba, noma abhekene nezinkolelo noma i-paranoia.
Okokugcina, i- pseudobulbar ithinta (eyaziwa nangokuthi i-PBA) ingabangela ukukhala ngokweqile, kanye nokuhleka okungalungile.
Labo abane-PBA bangase baqale ukukhala futhi bangazi ukuthi kungani benza kanjalo.
Ungamsiza kanjani Umuntu onomdemeni
Kunezikhathi lapho kubonakala khona kungekho sizathu sokuthi umuntu onomdemokhrasi angabize noma akhale, okungenani akekho ongayinquma. Ngezinye izikhathi, abantu kubonakala sengathi 'banamathele' ekuziphatheni ngaphandle kwesizathu.
Kodwa-ke, ngaphambi kokuthi ubhale ukukhala noma ukubiza njengokuziphatha okungenangqondo futhi uthi, "Hhayi, kunjalo nje," cabanga ngokungenelela okulandelayo ukuqinisekisa ukuthi wenza konke okusemandleni ukusiza:
- Phawula noma nini lapho umuntu engakhameli noma ekhala; qaphela imvelo, isikhathi sosuku, uma sekudlule nje nje bedla isidlo sakusihlwa noma nje ekutholeni ukunakekelwa, noma uma kungumsebenzi wakhe ozithandayo. Uma kunokwenzeka, buyisela isimo esenzeke lapho esenelisekile.
- Mhlole ngokucindezeleka nokukhathazeka. Bobabili ukukhala nokukhala kungaba izimpawu zokukhathazeka nokucindezeleka ekudemeni kwengqondo.
- Mfake emisebenzini enenjongo .
- Yenza ukuhlolwa ukuqinisekisa ukuthi akahluphekile noma akanandaba.
- Buza udokotela noma wezemithi ukuthi abukeze uhlu lwakhe lwemithi. Ngezinye izikhathi, imithi ethile noma inhlanganisela yemithi ingabangela ukuphazamiseka nokucindezeleka.
- Ungapheli amandla. Esikhathini esiningi, izimo eziyinselele ezikhona ekudemeni kwengqondo zinencazelo, futhi umsebenzi wethu njengamalungu omndeni nabanakekeli ukuqhubeka nokusebenza ukuthuthukisa ikhwalithi yokuphila kubantu abane-dementia . Ukukhala nokumemeza kuzovame ukuthuthukisa ngezinqubo ezingekho izidakamizwa noma imithi , noma ukuhlanganiswa kokubili.
Imisebenzi yokuzama
Uma uqinisekisile ukuthi izidingo eziyisisekelo zomuntu onesifo sengqondo se-dementia zihlangene futhi uyaqhubeka ekhala noma ekhala, zama ezinye zalezi zinto ezingamduduza:
- Umculo ozithandayo : Yazi ukuthi umculo wakhe awunjani futhi uwuvulele. Lokhu kungamduduza futhi kumphazamise.
- I-Pet therapy : Isilwane esifudumele, esiyingozi singanikeza izinzuzo eziningi kulabo abazungezile.
- Ukuxhumana nezingane : Izingane ezincane zinendlela yokubamba iqhaza kwabaningi, kuhlanganise nalabo abaphila nokuphefumula komqondo.
- Umoya omusha: Ukushintsha kwezwe kungakhanyisa usuku.
- Ukudla noma ukuphuza: Ngezinye izikhathi, ukudla okulula okumnandi noma ukuphuza kungaphazamisa futhi kunikeze induduzo.
- Uthande, uthintana ngokukhuthazayo : Zama ukumbamba isandla, ukugubha ihlombe noma ukuxubha izinwele zakhe. Lokhu kuthinta, yilokho okuveza uthando nokukhathazeka esikhundleni sokwenza isenzo esidingekayo njengokusiza ukuthi amgqoke usuku, kubalulekile izinga lakhe lokuphila.
Izwi kusuka
Ngesinye isikhathi, ukuziphatha komqondo owohloka komqondo kufana ne-puzzle eyinselele yokuxazulula. Asinayo ikhi ephelele yokuphendula kule puzzles, kodwa siyazi ukuthi ngokuvamile, kukhona izinto esingayenza ukuze sisize. Njengabanakekeli kanye namalungu omndeni, kufanele siqhubeke njalo sisebenzela ukuxazulula le puzzle.
Okokugcina, ungakhohlwa ukuthi ngesinye isikhathi, ukucindezeleka kwethu kungase kube nomthelela kumuntu onesifo sengqondo sokucindezeleka ngokukhulisa ukukhathazeka noma ukucindezeleka. Ukuvimbela umnakekeli ukuba alawule ngokuthatha ikhefu imizuzu embalwa kubalulekile ngenhlalakahle kokubili wena nomthandekayo wakho.
Imithombo:
I-Alzheimer's Association. Izintandokazi. http://www.alz.org/espanol/signs_and_symptoms/behaviors.asp
I-Alzheimer's Association. I-Vascular Dementia. > https://www.alz.org/dementia/downloads/topicsheet_vascular.pdf
> Isikhungo seNational on Aging. Izinhlobo ze-Dementia. https://www.nia.nih.gov/alzheimers/publication/dementias/types-dementia