Izinjongo zokwelashwa kanye nendlela okuthinta ngayo

Wena nodokotela wakho bazofuna ukunquma imigomo eyodwa noma eminingi yokwelapha - kungakhathaliseki ukuthi ufuna ukugwema ukuthola isifo noma isimo, zibhekene nezibonakaliso, zibanjwe umkhuhlane noma umkhuhlane, ziye zaba nesifo sikashukela noma umdlavuza, noma wazilimaza ingozi noma ukuwa. Konke lokhu kudinga ukwelashwa.

Ukwelashwa kwehlela kwizigaba ezine, ngokusekelwe emiphumeleni yabo engaba khona:

Kungakhathaliseki ukuthi uwuphi umgomo owukhethayo, uzofuna ukucabangela ubuhle nokuqeda ukwelashwa ngalunye. Lokho okulandelayo kuyincazelo ngayinye yemigomo yokwelapha ...

Ukwelashwa Okuvimbela Njengenjongo: Ukugwema Inkinga Yempilo Ngaphambi Kokuqala

Njengoba igama lisho ukuthi, ukwelashwa kokuvimbela kuhloswe ukuqinisekisa ukuthi awubambi noma uthola noma ngabe unesifo, isimo noma izifo. Ukunakekelwa kokuvikela kubizwa nangokuthi ukunakekelwa kwe-prophylactic . Ezinye izibonelo ziyi:

Imishanguzo: Sinikezwa imishanguzo yokuvimbela izifo ezithile ezikhubaza ikakhulukazi, kaningi impilo yonke, noma zingabangela ukufa. Imithi ingasetshenziswa, ifakwe noma igonywe. Uma umuthi wokugonywa unikezwa, isimiso somzimba sokuzivikela senza izifo zokuzivikela ukuvimbela noma yikuphi ukuchayeka kwesifo kamuva ekuphileni. Izibonelo zibandakanya: imishanguzo yengane yezifo ezifana nesimungumungwane noma i-polio, imithi yokulwa nezifo ezifana ne-tetanus noma umkhuhlane odingekayo kunoma yisiphi isikhathi, nemigomo esetshenziselwa izifo ezithile umuntu omdala angase athole, njenge-shingles.

Izakhi zofuzo: Ngokufika kwemithi eyenziwe ngokwezifiso , kanye nekhono lokubukeza ikhodi yesifo somzimba, kunezinye izimo zokwelapha zokuvimbela ezisetshenziselwa ukuzivikela izifo ezingase zibangelwe kumagugu omuntu womuntu. Isibonelo salolu hlobo lokunakekelwa kokuvimbela kungaba ngowesifazane otholakale ukuthi unezinhlobo zegciwane le-BRCC ezingase zibonise izinhlobo ezithile zegciwane lesandulela ngculazi. Owesifazane owathola ukuthi unegeneli le-BRCC angakhetha ukwelashwa okuvimbela sengathi unesifuba esususwe ukuvimbela ukuthuthukiswa komdlavuza kuleso sikhumba.

Ukunakekelwa kokuvikela kungase kuyingxenye yendlela yethu yansuku zonke. Sifaka amazinyo ethu ukuvimbela ukubola kwamazinyo. Sidla ukudla okunye noma sigweme ukudla okunye ukugcina ama-cholesterol amazinga aphansi, noma uthathe amavithamini nezithako ukuze wakhe amathambo aqinile, noma uphuze ijusi le-orange ukuze ugweme amakhaza. Sigqoka izigqoko lapho sigibela amabhayisikili ukuvimbela ukulimala kwekhanda. Sisebenzisa ukugcina izinhliziyo zethu ziqinile.

Ukuvimbela kubalulekile ngokwanele ukusigcina siphilile ukuthi izinguquko zokunakekelwa kwempilo yase-US, uMthetho Wokunakekelwa Onganakekelwayo, owakhiwe ngamakhono eziguli ukuthola eziningi zokuhlolwa kwesikrini ngaphandle kokubiza .

Uma ukuvimbela kungasebenzi, khona-ke singadinga enye yezinye izinhlobo zokwelapha.

Ukwelapha Ukwelashwa Njengenjongo: Ukwelapha, Ukuphulukisa noma Ukulungisa

Esikhathini esihle kakhulu sezwe, uma sesitholwe sinezifo noma isimo, sithemba ukubuyela ku-100% yempilo yethu. Lo mgomo udinga ukwelashwa noma ukwelashwa okuphelele - ukwelapha - futhi kungenzeka ngezinkinga eziningi zempilo esizizwayo. Ezinye izibonelo zokwelashwa okunokwelapha yizi:

Izidakamizwa: Imithi ethile ihloselwe ukubhubhisa impande yenkinga, njengama-antibiotic abulala amabhaktheriya, imithi elwa ne-fungal ebulala izifo ezifungile, noma ama-antihistamines asisiza ukucacisa ukusabela ku-allergen. Lezi zidakamizwa zingasetshenziswa, zigwinye noma zijowe emizimbeni yethu.

Ukuhlinzwa: Ukwelashwa okuhlinzekwayo ukuzama ukulungisa inkinga. Isibonelo, omunye umuntu oguqe ngamadolo akhe aphethwe yizinkinga zamadolo, kodwa manje amadolo akhe amasha azomenza azizwe elashwa. Ingane ezalwe nge-palate ye-cleft ingahle yalungiswe, kodwa ayikhambi ngempela futhi ingadluliselwa ekuphatheni izakhi zofuzo kamuva. Ukusika okubi ngesikhumba somuntu kungase kudinge iziqu. Kungase kube khona isikhala, kodwa nokho, ukusika kwakulungiswa futhi isikhumba siphelile. Lezi zindlela zonke zibhekwa njengezokwelapha.

Amathambo aphukile angaphulukisa ngokuphelele (empeleni ayaphulukiswa) uma ephathwa kahle, futhi. Ngezinye izikhathi ithambo kufanele libuyiswe emuva. Izikhonkwane zensimbi noma izinduku zingadingeka ukuqinisa lawo mathambo okuphulukisa. Umzimba oyingxenye lapho ithemba eliphukile litholakala khona lingadinga ukukhunjulwa kwamasonto noma izinyanga ngenkathi liphilisa.

Imithi yokwelapha yemisipha nezinye izingxenye eziye zahlukunyezwa noma zonakaliswa, ukwelashwa ngokomzimba kungasiza ukuphulukisa ngokusebenzisa umzimba nokunyakaza.

Isikhathi ngezinye izikhathi yonke imithi yakho idinga ngesikhathi umzimba wakho uphulukisa. Akusebenzi futhi kudinga ukubekezela, kodwa kungaba yilokho okudingekayo.

Imithi yokwelashwa ingase izame, kodwa ngezinye izikhathi ihluleka. Uma ukwelashwa kunqunywa ukuthi akunakwenzeka, iziguli kufanele zifunde ukuphatha inkinga ehlala.

Ukuphathwa Kwezifo Njengenjongo: Ukukhulisa ubude obukhulu nekhwalithi yokuphila

Izifo eziningi nemibandela ayinakwelashwa ngezokwelapha ezikhona. Uma inkinga yezokwelapha ingakwazi ukuphulukiswa noma yokuphulukiswa, khona-ke umgomo ukuwuphatha ukuze uqiniseke ukuthi isikhathi eside isikhathi eside nesiguli sokuphila sikhuliswa ngokuphatha inkinga.

Izifo eziningi nezimo okufanele zilawulwe zibhekwa njengezingapheli okusho ukuthi zihlala isikhathi eside (ngaphezu kwezinyanga ezintathu, ngisho nangemva kokuphila komunye) noma ziphindaphinda kaningi phakathi nokuphila komuntu.

Isifo sikashukela siyisibonelo esisodwa sesifo esiphethwe. Lapho iziguli ziphatha isifo sikashukela ngokulawula ushukela wegazi namazinga e-insulin, zingaphila impilo ende.

Izibonelo zezinye izifo noma izimo okumele zilawulwe, ngokuvamile ngenxa yesikhathi esithile sokuphila kwesiguli, yizifo , isifo se-asthma , isifo senhliziyo, i-GERD ( isifo se-reflux esesiswini somzimba ), i- arthritis namakhulu abanye. Lokhu kuhlanganisa nezifo ezingase zibe nzima kakhulu njengoba ziqhubeka njenge-multiple sclerosis, i-lupus, isifo sika-Parkinson noma izifo ze- Alzheimer's . Ezinye ze-khansa, njenge-melanoma ne- prostate , manje zibhekwa njengeziphathekayo kwezinye iziguli, nazo.

Ezinye izifo nezimo zidinga impilo yokuphila, kusukela ekuqaleni kokuzalwa noma ekuqaleni kokuphila. I-dystrophy yama-muscular, i-ADHD (ukunakekelwa kokulahlekelwa kokugula okungenayo) kanye ne- autism yizibonelo.

Esinye isici esibalulekile sokuphathwa kwezifo ngumgomo wayo wokuvimbela esinye isifo ekuthuthukiseni. Abantu abanesifo sikashukela basengozini yokuthuthukisa izinkinga zenhliziyo, izinzwa noma iso. Lezi zinkinga ezengeziwe zibizwa ngokuthi ama- comorbidities , okusho ukuthi, zakhiwa ngaphezu kwalokho, futhi ngezinye izikhathi ngenxa yenkinga yangempela. Ngakho-ke umgomo owodwa wokulawulwa kwezifo kuyisithiyo - ukuvimbela inkinga eyengeziwe ukuthi ingenzeki.

Izwi Mayelana Nokuphathwa Kwezinhlungu

Nakuba ubuhlungu obungapheli ngokwalo ngokuvamile abubhekwa njengesimo saso, kuvame ukuhambisana nezinye izinkinga zezokwelapha futhi kudinga uhlobo lwaso lokuphathwa.

Lena yindawo enzima yokwelapha ngoba ngokuvamile umthombo wobuhlungu kunzima ukunquma. Ngisho noma kungenqunywa, kunezinguquko eziningi kakhulu ezindlela ezinhle zokukhulula noma ukulawula ubuhlungu. Kusuka kwizidakamizwa kuya ekuhlinzekeni ukuya ekusebenziseni izindlela zokwelapha ezifana ne-chiropractic, i-acupuncture noma i-massage, kuya kwi-biofeedback, ngisho nezindlela ezingokwengqondo, ukuphathwa kobuhlungu kuyingqayizivele ngokwanele ukuze kudingeke ukukhulunywa ngakho.

Ezinye izinhlobo zokuphathwa kobuhlungu ziwela ngaphansi kwezigaba zokunakekela noma ukunakekelwa kwe-palliative.

Ukunakekelwa kwePalliative kweNduduzo nokuKhululwa

Ukunakekelwa kwe-palliative kunikezwa iziguli ezinezifo ezinzima, ezonakalisa nokuphila. Umgomo wayo ukukhulula izimpawu ezifana nobuhlungu nokwenza isiguli sibe lula, sinomzamo omncane noma awukho ukuphulukisa noma ukuphatha lesi sifo noma isimo esibangela ukungakhululeki. Yindlela yokunakekela abantu abagulayo.

Uma kukhululwa ngempumelelo, ukunakekelwa ngokucophelela kunganciphisa ukuhlupheka kokubili isiguli kanye nabathandekayo besiguli abaziyo ukuthi isiguli sizuza ekusizeni.

Ukunakekelwa kwe-palliative kungasetshenziselwa iziguli ezibhekana nemiphumela emibi nakwezinye ukwelashwa. Isibonelo, isiguli somdlavuza esinezinyosi emva kokunakekelwa kwe-chemo singanikezwa imithi eyokwenza ukuthi isisulu sakhe sinciphise. Ukwelashwa okunjalo kubhekwa njengama-palliative.

Ukwenqaba Ukwelashwa no-noma Ukukhetha Ukufa

Ezinye iziguli, uma ziqaphela ukuthi akekho kulezi zinhloso ezibahlinzekela ekuhluphekeni nasekuhluphekeni kwabo ukuthi bangakhetha ukwedlulele ekukhuthazeni iziguli; okungukuthi, ukunquma ukuthi bafuna ukuqedwa ngokuphila ngokuphelele. Bakhetha ukukhetha ilungelo lokufa noma ukufa ngesithunzi.

Lezi iziguli ezikhethiweyo kudingeka ziqaphele labo abafisa ukukucabangela. Isihluthulelo sokuba njengolwazi ngangokunokwenzeka; ukubuza yonke imibuzo, ukufunda konke okungafundwa.

Nakhu okunye okuqala ukwaziswa mayelana nezinye izinzuzo nezindleko, ukufaneleka kokufa nesithunzi , ukuthi izinkolelo zakho ezingokwenkolo zingakusiza kanjani ukunquma, kanye nezinsiza ezihlukahlukene ukukusiza ukuthi unolwazi.

Isiguli esinikwe amandla siqonda imigomo ehlukene yokwelashwa futhi siyabakhathalela njengoba isebenza ngokubambisana nodokotela wakhe noma isazi sokwenza izinqumo esabelwe ukwenza ukwelashwa noma izinqumo zokuphela kokuphila.