I-Cancer

Okubalulekile kweCanscer

Yini ngempela umdlavuza, uqala kanjani, futhi kungani ukhula futhi usakazeka? Yini enye okufanele ngiyazi ngomdlavuza? Ake sixoxe ngezinto eziyisisekelo bese susa ezinye izimfihlakalo ngalezi zifo ezesabekayo. Omunye wamadoda amabili nomunye kwabafazi abathathu kulindeleke ukuba abe nomdlavuza (hhayi ukufaka umdlavuza wesikhumba) ngokuhamba kwesikhathi.

Kuyini I-Cancer?

I-Cancer yiqembu lezifo ezingaphezu kuka-200, eziqala lapho iseli elilodwa emzimbeni lihluleka ukulalela imithetho evamile yokukhula kweseli.

Esikhundleni sokuyeka ukukhula ngesikhathi esithile, futhi efa lapho esekhulile noma eyonakalisiwe, la maseli azuza isimo "sokungafi" futhi aqhubeke ekhula, aze alahle ngisho namaseli nesitho lapho aqala khona.

Amaseli e-Cancer ahluke kumaseli avamile ngezindlela eziningi, futhi ukuqonda ezinye zalezi zingxabano zingakusiza ukuthi uqonde kabanzi mayelana nokuthi umdlavuza uziphatha kanjani.

I-Cancer Iqala Kanjani?

Empeleni akulula ukuba iseli libe yileli cell, futhi njengoba ulalela indlebe yakamuva mayelana nombangela omusha womdlavuza, ungase uzwe ukuqinisekiswa ekuzwa ukuthi yini edingekayo ukuze lolu shintsho lwenzeke.

Ukuze iseli libe nomdlavuza, ngokuvamile kuvame ukubhekana nochungechunge lwezakhi zofuzo. Lezi zinguquko kanye nezinye izinguquko zofuzo zenzeka ku-DNA ekhona kwinucley yamaseli wethu ngamunye.

I-DNA emangqamuzaneni ethu isebenza njengezakhi zofuzo, ephethe imiyalo yamaprotheni elawula zonke izinqubo zeseli. Uma le DNA ibonakalisiwe, isibonelo, nge- carcinogen emvelweni noma ngephutha ekuzalweni kwamaseli avamile, izakhi zofuzo ezilimazayo bese ikhodi yamaprotheni abonakele. Uma la maprotheni anomonakalo enemisebenzi ehlobene nokukhula kwamangqamuzana, umdlavuza ungase uvele.

Akuzona zonke izinguquko ezenza umdlavuza. Izinguquko ezinhlotsheni ezintathu zezakhi zofuzo (ngokuvamile ndawonye) okuthiwa "ukushintshashintsha komshayeli" zivame ukudingeka ukuphazamisa ukukhula nokuhlukaniswa okuvamile kwamaseli okwanele ukuze umdlavuza uqhubeke. Lezi zinhlobo ezintathu zezakhi zofuzo ziyi-proto-oncogenes, i-tumor suppressor geni, kanye ne-DNA yokulungisa izakhi zofuzo.

Ama-proto-oncogenes afana ne-accelerator emotweni. Izinguquko kulezi zakhi zofuzo zifana nokubeka unyawo lwakho kwi-accelerator futhi ungayeki. Amaseli aqhubeka ehlukanisa ngisho noma kungekho sidingo samaseli aqhubekayo. Ngokuphambene nalokho, izakhi zofuzo zokugulisa isisu zifana nama-brake emotweni. Ukuguqulwa kwesinye salezi zakhi zofuzo kufana nokuthatha unyawo lwakho emabhulabheni uma usheshe wehla. Iseli likhula ngaphandle kokulawula. Izakhi zofuzo zokulungisa i-DNA zenza umsebenzi wokulungisa i-DNA ewonakele noma ukususa amangqamuzana (ngokusebenzisa inqubo yokufa kweselula ebizwa ngokuthi i-apoptosis.) Ngokungafani namaseli avamile alungisa noma akhishwe enkonzweni uma esekhulile noma ewonakele, amaseli angavamile avunyelwe ukukhula nokuchuma.

Ukuqonda izakhi zofuzo zomdlavuza kuyasiza ekuqondeni izici zofuzo zomdlavuza. Isibonelo yizinguquko ze-BRCA1 ne-BRCA2, ezihlotshaniswa namanye amakhemikhali ebelekile. I-BRCA2 iyisisindo sokucindezela i-tumor esiyi-autosomal ngokweqile-uma ikhophi eyodwa yegesi ishintshiwe, akukho lutho olwenzekayo, kodwa uma kokubili amakhophi alezi zakhi ziguqulwa, umdlavuza ungase uthuthuke. Uma owesifazane (noma umuntu) ezalwa enokushintshashintsha kwesinye salezi zakhi zofuzo, akusho ukuthi uzoba nomdlavuza ngokuqinisekile. Kusho nje ukuthi kungenzeka ukuba nomdlavuza uma ukushintshwa kolunye uhlobo lwephethini, noma kwezinye izakhi zofuzo ezibhekene nokushayela ukukhula kweseli, kwenzeka.

Ikhono lokunquma ezinye zezakhi zofuzo ezitholakala kwesinye isifo esiyisifo esithile esisisekelo sezokwelapha eziningi ezithintekayo kanye nokukhula kwalokho okuye kwakhiwa imithi yomuntu siqu noma imithi eqondile.

Ikhansela Liyakhula Kanjani Nokusabalala?

Njengoba nje kunemifula emangqamuzaneni omdlavuza okwenza ukuba bakhule ekulawuleni, kunemibono phakathi kwezicubu ezinobuthi nezilimazayo .

Ngokungafani nezicubu ezinobuthi, izicubu ezinonya (umdlavuza) zingahlasela izicubu eziseduze futhi zisakaze kuzicubu ezikude. Igama lomdlavuza empeleni lithathwe esho igama elisho i-crab, elibhekisela ekunwetsheni komdlavuza emathisini aseduze.

Ukusakazeka komdlavuza ezindaweni ngaphandle kwendawo yokuqala yesikhumba; into ebizwa ngokuthi i- metastasis -isici esiyingqayizivele somdlavuza, futhi sinesibopho samaphesenti angama-90 abantu abafa ngenxa yomdlavuza. Amaseli avamile "anamathele;" zithonywa "amakhemikhali okunamathela" abamba amaseli ndawonye njengeglue. Ngokuphambene nalokho, amangqamuzana omdlavuza, engenakho lawa ma-molecule, angahle ahlukane nesisu esikhulu kanye nokuhamba.

Kunezindlela ezimbalwa lapho umdlavuza usakazeka khona . Amaseli e-Cancer angafaka izitsha zegazi noma i-lymphatic ukuya kwezinye izifunda zomzimba. Endabeni yomdlavuza wamaphaphu, bangase basakaze futhi emigwaqweni yomoya.

Uphi I-Cancer Isakazeka?

Njengoba kuphawuliwe ngenhla, kungukusabalala komdlavuza okubangelwa iningi labantu ababulawa ngumdlavuza.

Ngezinye izikhathi umdlavuza utholakala lapho usuvele usakazekele kwenye isifunda somzimba. Lezi zomshukela zisaqanjwa ngokuthi zitholakale engxenyeni abavela kuyo. Isibonelo, uma umdlavuza wamaphaphu utholakala kuphela emva kokuthola imishanguzo ebuchosheni, ngeke ubizwa ngokuthi umdlavuza womqondo. Esikhundleni salokho, kwakuzobizwa ngokuthi "umdlavuza wamaphaphu emaphashini ebuchosheni."

Izingosi ezivame kakhulu ze-metastasis jikelele zihlanganisa amathambo, isibindi, namaphaphu. Umdlavuza wesibeletho uvame ukusabalalisa amathambo, ubuchopho, isibindi namaphaphu. Izingosi ezivame kakhulu zomdlavuza we-metastasis yamaphaphu yizinhlayiya ze-adrenal, amathambo, ubuchopho nesibindi. Ukuze umdlavuza wekoloni, i-metastasis ivela kaningi kwesibindi, amaphaphu, ne-peritoneum, futhi umdlavuza wesicathulo uvame kuqala ukusabalalisa izigulane ezinamandla, amathambo, isibindi namaphaphu.

Ngemuva kokuthi umdlavuza usakazeke

Ngemva kokuba isisu sisakaze kwesinye isifunda somzimba kukhona umehluko phakathi kwamangqamuzana avamile namaseli omdlavuza kanye. Ukuze sikhule, isidumbu sidinga ukuhlinzeka ngegazi. Le nqubo ye- angiogenesis -ukuthuthukisa uhlelo lwemizila yegazi olondla isisu futhi luvumele ukuba lukhule-lubaluleke kakhulu kwezinye izindlela zokwelapha umdlavuza, futhi "angiogenesis inhibitors" okwamanje isetshenziselwa izinhlobo eziningana zomdlavuza.

Yini Ebangelwa I-Cancer?

Njengoba kuphawuliwe ngenhla, ukuze iseli evamile libe iseli lomdlavuza, uchungechunge lwezakhi zofuzo oludinga ukwenzeka. Ukuqonda izimbangela ezikhona zomdlavuza, futhi izici ezingozini zomdlavuza kulula ukuyiqonda uma ucabanga ukuthi lokhu kwenzeka kanjani. Lokhu kungafaka:

Izingozi ZeKhansela

Njengoba kuphawuliwe ngenhla, umdlavuza uvela lapho uchungechunge lwezinguquko ezenzeka ku-DNA ku-nucleus yeseli. Asazi kahle ukuthi lokhu kwenzeka kanjani, kodwa siyazi ngezinkinga eziningana zokubeka ingozi ukuthi i-akhawunti ibe ngamaseli omdlavuza. Lezi zingahle ziphulwe ngokwabo ukufaka:

Izinhlobo Ze-Cancer - Ezivamile futhi Ezivamile

Kunezinhlobo ezingaphezu kuka-200 ezihlukene zomdlavuza, ezibizwa ngokuthi uhlobo lomzimba noma isitho lapho ziqala khona. Ezinye zazo zivame kakhulu, isibonelo, owesilisa kwabayisishiyagalombili kulindeleke ukuthi ahlakulele umdlavuza wesifo sofuba, kanti ezinye zingavamile kakhulu, zenzeka kubantu abambalwa kuphela ngonyaka.

Izinhlobo Ezivamile Ze-Cancer Kwabesilisa Nabafazi

Ungase udideke uma uzwa ngezibalo ezikhuluma ngamagciwane ejwayelekile. Isibonelo, ungase uzwe umthombo owodwa ukhuluma ngomdlavuza wesifuba ovamile kubantu besifazane, kanti abanye bakhuluma ngomdlavuza wamaphaphu njengento evame kakhulu. Inkinga ukuthi lezi zibalo zingase zicaphune izinto ezimbili ezihlukene; isifo somdlavuza noma ukuthi kwenzeka kaningi kangakanani, nokufa komdlavuza, bangaki abantu abafa ngalo mdlavuza unyaka ngamunye.

Ngezikhwama ezinamazinga aphezulu okusinda, izigameko zingase zibe phezulu kepha izinga lokufa lingase libe liphansi. Ngokuphambene nalokho, uma umdlavuza onamazinga aphansi okusinda, njengomdlavuza we-pancreatic, lesi sifo singase singabi phezulu kodwa kungase kube esinye sezimbangela ezivamile zokufa ngomdlavuza.

Amagciwane angama-10 avamile kakhulu (ngaphandle kwamagciwane ekhanda njenge-squamous cell carcinoma ne-basal cell carcinoma) esekelwe kokubili izigameko zabo nokufa kwabo kubalwe ngezansi.

Amagciwane angama-10 aphezulu kakhulu ayenzeka (izigameko zamacala amasha kumadoda nabesifazane ahlangene) zifaka:

  1. Umdlavuza wesibeletho
  2. Umdlavuza we-Lung
  3. I-Prostate
  4. Umdlavuza weColon
  5. Isambiso
  6. I-Melanoma
  7. I-non-Hodgkin lymphoma
  8. I-Thyroid
  9. Izinso
  10. i-leukemia

Izimbangela eziyishumi ezivame kakhulu zokufa okuhlobene nomdlavuza zihlanganisa:

  1. Umdlavuza we-Lung
  2. Umdlavuza we-Colon (no-rectal)
  3. Isisu
  4. I-Pancreatic
  5. I-Prostate
  6. I-leukemia
  7. I-non-Hodgkin lymphoma
  8. Isambiso
  9. Izinso
  10. I-Endometrial (uterine)

Amagciwane angama- 10 abulalayo emadodeni ahluke kumdlavuza we-10 obulalayo kakhulu kubantu besifazane , futhi lezi zinombolo zingashintsha ngokuyinhloko ngokususelwa eminyakeni yokuxilongwa nezinye izici.

I-Cancer Ejwayelekile Yonke Ngokuphelele

I-Cancer Lung

Lapho ebuzwa mayelana nokufa komdlavuza, isifundo sathola ukuthi iningi labantu lacabanga ukuthi umdlavuza webele wawumbulali oholayo kwabesifazane kanye nomdlavuza wesifo sofuba emadodeni. Eqinisweni, imbangela eholela ekubulaweni komdlavuza kokubili amadoda nabesifazane ngumdlavuza wamaphaphu. Futhi ngenkathi ukubhema kuyinhloko engozini yomdlavuza wamaphaphu, umdlavuza wamaphaphu ukhona nabangewona abokubhema. Umdlavuza we-Lung ku-never smokers manje ungumhlahlandlela wesi-6 oholela ekufeni okuhlobene nomdlavuza jikelele. Njengoba inani labantu ababhemayo selinciphile, sekuye kwehla emdlalweni wamaphaphu kanye neminyaka yamuva. Lokho kusho ukuthi umdlavuza wamaphaphu ubonakala ukhula kwabangewona abokubhema (abasoze bebhema) ikakhulukazi abasha abasha ababhemayo.

Umdlavuza we-Lung awugcini nje ukuthi uyisifo sokubhema, kodwa ukuthi uyingozi kakhulu. Ngokujabulisayo, ngemva kweminyaka eminingi yentuthuko encane ekwelapheni lesi sifo, izindlela zokwelashwa ezintsha zivunyiwe eziye zaphakamisa izinga lokusinda, ngisho nabantu abathile abanezigaba eziphambili kakhulu zesifo. Wonke umuntu onomdlavuza wamaphaphu ongewona omncane-uhlobo oluvame kakhulu lwesifo-kufanele manje abe nokuprofetha kwe-molecular (ukuhlolwa kofuzo) emathunjini abo.

Ngenxa yokucwasa komdlavuza wamaphaphu ngenxa yokubhema, abantu abaningi abaqapheli izinyathelo ezilula abangathatha ukuze banciphise ingozi yabo. Ukwehliswa kwezidakamizwa emakhaya ethu kuyimbangela yesibili eholela emdlalweni wamaphaphu futhi kulula ukuyihlola nokuxazulula uma ukhona. Noma ubani angaba engozini, futhi indlela kuphela yokukwazi ukuhlola ikhaya lakho.

Umdlavuza wesibeletho

Umdlavuza wesibeletho yilona uhlobo oluvame kakhulu lomdlavuza kwabesifazane futhi yiyona eyesibili imbangela eholela ekufeni okuhlobene nomdlavuza. Kubalulekile ukuqaphela ukuthi amadoda athole umdlavuza webele .

Cishe owesifazane oyedwa kwabangu-10 abanomdlavuza wesifuba yilokho okubhekwa ngokuthi "umdlavuza webele", okusho ukuthi abesifazane abayisishiyagalolunye kwabayishumi abanomlando womndeni. Lokhu kusho ukuthi abantu abaningi abazi ukuthi basengozini, futhi kubalulekile ukubona udokotela wakho ngokushesha uma ubona ukungavamile kwamabele akho. Kunezinkolelo eziningi mayelana nezimbangela zomdlavuza webele , kodwa iqiniso ukuthi noma ubani angaba engozini.

Ukwelashwa komdlavuza wesifu sekuthuthukile eminyakeni yamuva. Abesifazane abaningi manje sebekwazi ukuhlinzwa ngokubeletha njengebele i-lumpectomy, kunokuba kube nemiphumela emihle yesikhathi esedlule. Izinqubo ze-Sentinel node biopsy nazo zivimbela abesifazane abaningi ukuphazamiseka okugcwele kwe-lymph node yangaphambilini okungabangela izingalo ezivuvukalayo nezibuhlungu-okuthiwa i-lymphedema. Ukuthuthuka kokuqonda kwethu izakhi zomdlavuza manje kuvumela abanye abantu ukuthi banqume ukuthi bangabe besengozini yokuthuthukisa umdlavuza webele. Ngenkathi le ndawo isesencane futhi igcwele imizwelo, inikeza ithemba lokuthi kuyoholela ekutholeni okungcono futhi kungenzeka ukuvikela esikhathini esizayo.

Ngeshwa, umdlavuza webele usesakazeka, futhi umdlavuza wesifuba we-metastatic awukatholakali. Abesifazane ababhekene nomdlavuza webele we-metastatic bangase bazizwe bengashiywe ngaphandle kwe-loop njengoba beya emisebenzini eminingi yokuqwashisa ehambisana nabesifazane abanomdlavuza webele wesandulela. Phakathi ne "Pinktober" sidinga ukukhumbula ukuthi sinendlela ende yokuhamba nalesi sifo.

I-prostate Cancer

Umdlavuza we-prostate ngumdlavuza ovame kakhulu kubantu. Njengoba nje ubufebe budlala indima emdlalweni webele, abantu bangase babe nomdlavuza we-prostate. Amanye amadoda anezibonakaliso zomdlavuza we-prostate njengamavaysi e-urinary, ukuphuthumayo, nokuziqhenya, kodwa amadoda amaningi akanalo izimpawu ngesikhathi sokuxilongwa.

Kube nokuphikisana okukhulu mayelana nokuhlolwa kwe-PSA yomdlavuza wesi-prostate. Ingxenye yobunzima ikhona ngokukwazi ukuthi iyiphi i-cancer eyokhula futhi isakaze futhi engeke ibangele inkinga. Amathuluzi amasha okubala ingozi asisiza odokotela ukuba baqonde kangcono ukuthi iyiphi yalezi zomshukela ezingakwazi ukusabalalisa (futhi zidinga ukwelashwa okunamandla) futhi okungcono zishiye yedwa.

Imithelela emibi yokwelapha, ikakhulukazi ukungabi namandla nokungaziphathi kahle, kwenza ukuthi kutholakale ukuthi umdlavuza uyasabisa nakakhulu. Ngokuthakazelisayo amasu okuhlinzwa amasha njengokwenziwa kokuhlinzwa kwe-robotic kanye nezinye izinyathelo zokwelashwa ukunciphisa ingozi ukuthi lezi zemihelo ziyokwenzeka.

I-Cancer Colorectal

Amakhansela ekolon kanye ne-rectum yimbangela yesithathu evame kakhulu yokubulawa komdlavuza kokubili amadoda nabesifazane. Ngokujabulisayo, ukuhlolwa komdlavuza wekoloni kwenze umehluko, futhi okubalulekile ekunciphiseni kwasanda kutholakala ekubulaweni komdlavuza jikelele kuhlobene nokuvimbela nokutholakala kokuqala komdlavuza wekoloni.

Ngokungafani nokuhlola izivivinyo zezinye izinhlobo zomdlavuza, ukuhlola i-colonoscopies kudlala indima ekutholeni nasekuvimbeleni kokuqala. Lezi zifundo zivumela odokotela ukuba bathole amakhemikhali ezinyathelweni zokuqala ezitholakalayo kakhulu-yini eyaziwa ngokuthi ukutholakala kokuqala. Kodwa zingabuye zibe yisivikelo. Uma ama-polyps enqabile atholakale ekoloni angase asuswe ngaphambi kokuba abe nethuba lokuba ngamagciwane.

I-Cancer Pancreatic

Umdlavuza we-Pancreatic akuyona enye yezinkomba eziholela ekutholeni, kepha yisisusa sesine esibangela ukufa okuhlobene nomdlavuza emadodeni kanye ne-5 ejwayelekile kunabesifazane. Ngenxa yendawo yayo nokungabikho kwezibonakaliso ezinkathini zokuqala, umdlavuza we-pancreatic uvame ukutholakala esiteji lapho ukuhlinzwa kungasenakwenzeka.

Izingozi zengculaza ye-pancreatic zihlanganisa ukubhema, ubuhlanga bamaJuda, kanye nomlando wokuphazamiseka kwamanye amazwe. Umdlavuza we-Pancreatic ungasebenza emindenini futhi ucatshangwa ukuthi okungenani amaphesenti angu-10 alawa khansa azalwa. I-BRCA2 yokuguquguquka kwezakhi zofuzo ngokuvamile ehlotshaniswa nomdlavuza webele, kubonakala sengathi yandisa ingozi yomdlavuza we-pancreatic. Ayikho ithuluzi lokuhlola lokujwayelekile lomdlavuza, kodwa ukuhlolwa kungacatshangelwa kulabo abanomlando womndeni obalulekile. Muva nje sekutholwe ukuthi isifo se-periodontal (isifo sofuba) siphakamisa ingozi yalesi sifo, okwenza lezo zivakashi ezesabekayo kudokotela wamazinyo zibaluleke nakakhulu nakakhulu.

Isibonakaliso esivamile sekwephuzile "singumuthi we-jaundice ongenabuhlungu" -ukuhlunga okwesibhakabhaka kwesikhumba nabamhlophe bamehlo ngaphandle kwamanye izimpawu. Ngeshwa, lokhu ngokuvamile kuyisibonakaliso sekwephuzile. Thatha isikhashana ukuzijwayeza ngezimpawu zomdlavuza we-pancreatic

Nakuba ngokomlando kuye kwaba nezinqubo ezimbalwa zokwelashwa ezitholakalayo kubantu abane-cancer ephakeme ye-pancreas, eqala ukushintsha, futhi ukwelapha okusha nokulungcono kuseduze.

I-leukemia

I-leukemia ingumdlavuza ovame kakhulu kubantwana kodwa kwenzeka kancane kancane kubantu abadala. Ngokushoyo, i-leukemia ilandisa ngamaphesenti aphezulu kakhulu wegciwane lesandulela ngculazi ezinganeni kunabantu abadala, kodwa inani labantu abadala abane-leukemia ephakeme kakhulu. Lezi zomshukela ziqala emangqamuzaneni amhlophe egazi ahamba emigqeni emibili ehlukene emnothweni wethambo. Ama-leukemia ayenzeka emlenzeni we-cell lymphoid abizwa ngokuthi i-lucphocytic (noma i-lymphoblastic) leukemi, nalabo abasesigabeni se-myeloid cell , i-myelocytic noma i-leukemias. La maseli egazi amhlophe angavamile asebenza kabi ekulwa namabhaktheriya namagciwane, futhi njengoba akhiwa emangeni, angaphazamisa ukukhiqizwa kwamanye amaseli egazi.

Ama-leukemia aphulwa abe ama-leukemia acacile nama-leukemia angapheli ngokususelwa ekuhlungeni kwamaseli, futhi ama-leucemia acute abe umdlavuza wamangqamuzana angakapheli. Ama-leucemas ayenokuvama kakhulu futhi akhula ngokushesha, kanti ama-leukemia angapheli angakhula kancane kancane izinyanga ezithile kuya eminyakeni. Ekugcineni, ama-leukemia amaningi angaguquguquki abe isigaba esisheshayo esisheshayo.

Ukwelashwa kwamanye ama-leukemas kuye kwenza intuthuko enkulu eminyakeni edlule namashumi eminyaka edlule. Nakuba i-lucphocytic i-leukemia (ALL) yayingakaze ihlale ibulalayo ngokushesha, iningi lezingane ezinomdlavuza manje lizuza ukuhlala isikhathi eside nge-chemotherapy. Ngokufanayo, ukufakwa kwe-Gleevec (i-imatinib) yezidakamizwa okuhlosiwe kuye kwashintsha kakhulu ukubikezelwa kwabanye abantu abane-lemonemia engapheliyo (i-CML). I-Gleevec ihlose ukungajwayelekile kwezakhi zofuzo kulezi zingqamuzana zomdlavuza ezithuthukisa ukukhula kwazo.

Lymphoma

Ama-lymphomas aphule abe yizigaba ezimbili: i- Hodgkin's lymphoma ne- non-Hodgkin's lymphoma . Lezi zomshukela ziqala ngohlobo lwegazi elimhlophe elibizwa ngokuthi i-lymphocytes. I-lymphomas kaHodgkin yi-cancers ye-lymphocyte B, kanti i-non-Hodgkin's lymphoma iqoqo lezifo ezingaphezu kuka-60 ezingabandakanya ama-B noma i-T-lymphocytes.

Kunezici eziningana zokubeka ingozi ye-lymphoma. Amanye ama-lymphomas ahlotshaniswa nokuchayeka kwamakhemikhali emvelweni, kanti amanye avela maqondana nokutheleleka ngegciwane. Ezinye zazo zinesici sokufa.

Izimpawu zingabandakanya ukukhuliswa okungenakuphuza emitholampilo noma yikuphi emzimbeni kusukela entanyeni kuya enhlathini. Izithukuthuku zasebusuku ziyisibonakaliso se-classic ze-lymphomas futhi zihlanganisa enye yezimpawu ze- B ze-lymphoma .

Ukwelashwa kwe-lymphomas , ngoba kunezinhlobo eziningi kakhulu eziziphatha ngezindlela ezahlukene, ziyahlukahluka kakhulu. Eziningi zalezi zomshukela ziphathwa nge-chemotherapy ne-antiocidal monoclonal, futhi i-chemotherapy ephakeme kakhulu elandelwa yi-stem cell transplant ingasetshenziselwa i-lymphomas ephakeme. Ezinye zalezi zomshukela, ngakolunye uhlangothi, zikhula kancane, futhi isikhathi sokulinda lapho umdlavuza uhlolwe khona kunganconywa.

I-Melanoma

I-melanoma ayifani kakhulu kunezinye izinhlobo zamanqamu esikhumba ezifana ne-squamous cell carcinoma ne-basal cell carcinoma kodwa inesibopho sabantu abaningi abafelwa umdlavuza wesikhumba. Abantu abangamaphesenti angu-10 banomlando womndeni wesifo kanye nalabo abanezinkinga ezifanele noma ama-moles amaningi avela engozini enkulu. Lezi zomshukela zilula kakhulu ukuphatha ezinkathini zakuqala, kodwa ukuze ziphathwe, ziqale zidingeke zibonwe.

Kubalulekile ukubona udokotela wakho uma unesihluthulelo sesikhumba esiphathelene nawe-kungakhathaliseki ukuthi kubukeka kanjani. Wonke umuntu kufanele abe ngekhanda umdwebo we- ABCD wezibonakaliso ze-melanoma. Lezi zihlanganisa i-A ye-asymmetry, i-B yomngcele ongavamile noma ongaqanjwanga, i-C yombala (ama-melanomas kaningi anemibala engaphezu kweyodwa) no-D ububanzi (ama-melanomas ngokuvamile aphezulu kunokwakheka kwepencil.)

Ukwelashwa nokuchazwa kwe-melanomas kunqunywa ngesiteji lapho kutholakala khona. Ngokuvamile ukuhlinzwa kuhlanganisa ukungaxhunyiwe kwamathambo ezindaweni ezungezile. Ngenkathi izidakamizwa ezisezingeni eliphezulu ziye zaba nzima kakhulu ukwelashwa, izifundo zamuva nezidakamizwa ezintsha zokuzivikela zikhombisa ukuthembiswa okukhulu okungenani kwabanye abantu abanezigaba eziphambili.

I-Cancer Cancer

Umdlavuza wesibeletho uvame kakhulu emadodeni abesifazane, futhi okuvamile kulabo abamhlophe kunabantu bezinye izizinda. Izingozi ezibandakanya ukubhema nokuvezwa kwamakhemikhali omsebenzi (ikakhulukazi amatayela asetshenziselwa ukunyathelisa.) Kwezinye izindawo zomhlaba, ukutheleleka nge-parasitic kuyimbangela evame kakhulu. Ngokuvamile, ngokuvamile, azikho izinkinga ezibonakala zikhona.

Izimpawu zalezi zomshukela nazo ziyizimpawu zezinye izimo eziningi futhi zingafaka igazi emcimbini, ezidinga ukuvuthwa kaningi kunokujwayelekile, futhi zingahambi kahle ngokuvota. Isilinganiso sokusinda sithonywa kakhulu esigabeni somdlavuza lapho kutholakala khona, futhi noma ubani ongaziwa engaziwa emcimbini wakhe noma ezinye izimpawu zomchamo kufanele axoxe nodokotela wabo.

I-Cancer Cancer

Amagciwane e-thyroid ajwayelekile kakhulu, kepha ngokubonga iningi lalezi zicubu zinamazinga aphezulu kakhulu okusinda. Eziningi zalezi zicubu zingumdlavuza wegciwane lesiguli, umdlavuza we-thyroid, noma umdlavuza we-thyroid. Uhlobo olungavamile lomdlavuza we-thyroid olubizwa ngokuthi i-cancer yesifo somdlavuza yisifo esibucayi kakhulu kulezi zomshukela, futhi kunzima kakhulu ukuphatha.

Umdlavuza we-Thyroid ngumdlavuza okhulayo kakhulu e-United States, nakuba kungaziwa uma lokhu kukhula okwenyuka noma uma kutholakala kaningi ngokuhlolwa okungcono kwe-imaging. Kuvame kakhulu kubantu besifazane kunamadoda futhi ngokuvamile kuthinta abesifazane abasebancane nabaphakathi. Izici zengozi zihlanganisa umlando wesifo se-thyroid, ukushisa imisebe entanyeni, nokuntuleka kwe-iodine phakathi kwabanye.

I-Endometrial (Uterine) Cancer

Umdlavuza we-Endometrial ngumdlavuza wesibindi sesisu, futhi uvame ukutholakala lapho owesifazane onesifo sengculaza eqala ukuphuma futhi, noma uma owesifazane wesandulela ngculazi enezinkathi ezingavamile. Izinto ezifaka ingozi zihlanganisa ukungabi nabantwana, ukukhuluphala, kokuthola imithi yomdlavuza wesifuba i-Tamoxifen, kanye nezinye izinhlobo zokwelapha okushintshwa kwe-hormone. Ukusebenzisa isikhathi eside isikhathi samaphilisi okulawula ukuzalwa, ngokuphambene, kubonakala kunciphisa ingozi.

Ukwelashwa komdlavuza we-endometrial ngokuyinhloko kuhlinzekwa futhi kuphumelela kakhulu ngaphambili umdlavuza utholakala. Abesifazane abanesifo esingavamile besisu-ngisho noma lokhu kuvamile-kufanele bafune ukwelashwa.

I-Cancer Cancer

Kunezinhlobo ezimbalwa ezihlukene zomdlavuza wezinso, nge-renal cell carcinoma ejwayelekile kakhulu. Izici ezingozini zingase zibandakanye ukubhema, ezinye izidakamizwa ze-genetic, neminye imithi. Uma izimpawu zenzeka, zivame ukufaka igazi emcimbini noma emuva futhi ubuhlungu be-flank.

Ukwelashwa ukwelashwa okukhethwa ngumdlavuza wezinso, nakuba eziningi zalezi zomshukela zitholakala ezigabeni eziphambili kakhulu. Ngokujabulisayo, izidakamizwa eziningi ezihlosiwe ziye zavunywa eminyakeni yamuva ngenxa yomdlavuza wezinso, nezinye izifo ezifana ne-immunotherapy ezinikeze isithembiso.

I-Cancers Engaphansi Kancane

Amanqamu angavamile asemdlalweni okwamanje ayathinta inani elibalulekile labantu ngonyaka e-United States afaka:

Amanqamu ajwayelekile futhi ajwayelekile

Kunezinhlobo eziningi zamanqamu angavamile futhi angavamile, kodwa uma ungeze lokhu ndawonye empeleni akuvamile. Kungaba ukukhathazeka uma unomunye walezi zomshukela, ikakhulukazi uma uzwa imicimbi emikhulu yokukhuthaza abantu abanezinye kansela ezifana nomdlavuza webele. Ngokuthakazelisayo, ucwaningo olwenziwe ukufuna ukwelashwa kwama-cancers ejwayelekile ngokuvamile lubangelwa ukwelashwa okusha kwama-khansa ajwayelekile kakhulu. Izibonelo zezinye zegazi ezingavamile futhi ezingavamile zihlanganisa:

Izimpawu zeCanscer

Kumaningi wegciwane, asinayo ukuhlolwa kokuhlola okungasetshenziselwa ukuthola kuzo ezinkathini zokuqala; izigaba lapho ziphilisa kakhulu. Okushiwo ukuthi ukuqwashisa izimpawu ezivame kakhulu zomdlavuza, nokukhuluma nodokotela wakho uma uhlangabezana nanoma iyiphi yalezi zinto, kubaluleke kakhulu ekunakekeleni impilo yakho

Izimpawu ezivamile zomdlavuza zihlanganisa:

Izimpawu ezingavamile ezenzekayo zenzeka ngamaningi emdlavuza kodwa azibalulekile. Izibonelo zibandakanya i-jaundice, ukukhishwa kwesikhumba okuphuzi, kanye nokucindezeleka okusha kokuqala. Iphuzu elibalulekile ukukhuluma nodokotela wakho uma unezibonakaliso kukho konke okungaqondakali. Futhi uma lezo zimpawu zingakabonakali ngemuva kokubona udokotela wakho, kubalulekile ukubuyela emuva kwenye ukuvakashelwa noma uthole umbono wesibili. Abaningi abasinda emdlavuza baphila ngenxa yokuzimela kwabo futhi hhayi ukuxazulula ukuxilongwa "kokungaqondakali."

Ukwelapha I-Cancer

Izindlela ezingcono kakhulu zomdlavuza zixhomeke kuhlobo nesigaba somdlavuza nezinye izici eziningi. Siphinde sifunde ukuthi yonke umdlavuza uhlukile ngezinga lemangqamuzana. Abantu ababili abanezinhlobo ezifanayo kanye nesigaba somdlavuza bangaba ne-cancer ehluke kakhulu ephendula ukwelashwa ngezindlela ezihluke kakhulu. Lokho kusho ukuthi ukwelashwa komdlavuza kungahlukaniswa ngezigaba ezimbili eziyinhloko.

Izinketho zokwelapha umdlavuza zingabandakanya:

Umlando Womndeni Uthinta Kanjani Ingozi Yomdlavuza?

Ngenkulumo mayelana "nezakhi zofuzo zomdlavuza webele" futhi izinkampani manje zinikeza ukuhlolwa kofuzo ngomdlavuza, ungase uzibuze ukuthi kubaluleke kangakanani umlando wakho womndeni ekunqumeni ingozi yomdlavuza wakho.

Siqala ukuqonda izakhi zofuzo zomdlavuza futhi sazi kangako mayelana nokuthi izakhi zethu zofuzo zithinta kanjani ingozi yethu, kodwa sithole ukuthi izakhi zofuzo zingathonya ingozi yokuthuthukisa kaningi kanomdlavuza. Isibonelo, amaphesenti ayishumi abantu abane-melanoma banomlando wesifo.

Kunezinto ezimbalwa ezibalulekile ezithatha amaphuzu okufanele uzicabangele. Okokuqala ukuthi kubaluleke kakhulu ukuthatha umlando womndeni ngokucophelela. Bhala phansi amantombazane emndenini wakho abhekene nakho, iminyaka yabo, nanoma yiluphi olunye ulwazi olufanele. Qinisekisa ukufaka zonke izinhlobo zegciwane, ngisho noma uhlobo lomdlavuza olungacatshangwa ngokuthi "njengefa." Ngezinye izikhathi kuba inhlanganisela yomdlavuza izinhlobo ezikhathazeka kakhulu kunoma yiluphi uhlobo lomdlavuza wedwa.

Ngenothi elifanayo, ungadangali uma ubonakala usesengozini ngokusekelwe emlandweni womndeni wakho. Kuthiwa ulwazi lunamandla, futhi lokhu kuyisibonelo lapho lelo gama lingabonakala liyiqiniso. Uma unomlando womndeni (ingozi yezofuzo) yomdlavuza, ungase ufise ukucabanga ngakho ngale ndlela: Ukuba nomlando womndeni wesifo kukuxwayisa ukuba uhlolele leso sifo. Isibonelo, uma unomlando womndeni wesifo somdlavuza webele ungase ube nengozi yokwenza izivivinyo zezinyosi, ube ne-mammograms, futhi ubone udokotela wakho ngokushesha ngangokunokwenzeka uma uthola inhlama. Kodwa amaphesenti angu-90 abantu ababa nomdlavuza webele abanayo umlando womndeni. Labo abangenalo umlando womndeni bangase bangabi nhlobo amathuba okuzihlola, bahlolisise njalo, noma bahlasele udokotela wabo ngokuthola okungavamile.

Okubalulekile ukuthi asikwazi ukushintsha izakhi zethu zofuzo, kodwa ukuba nomqondo mayelana nepulani kulezi zakhi zofuzo kungakusiza uthole umdlavuza ezinkathini zokuqala ezitholakalayo kakhulu. Ukuhlola ngokujulile lokho esikufundayo mayelana nezakhi zofuzo nomdlavuza, hlola lesi sihloko esilandelayo:

I-Cancer Survivorship

Esikhathini esidlule, kwaba isimanga lapho othile esinda umdlavuza, kodwa manje, abangaphezu kwengxenye yabantu bajabulela ukuhlala isikhathi eside ngemuva kokuba baxilongwe. Kunezigidi ezilinganiselwa ezigidini ezingu-15 zomdlavuza e-United States kuphela, futhi leyo namba ikhula.

Nakuba sesifikile isikhathi eside ekuthuthukiseni izinga lokusinda, sesiqala ukuqonda lokho okuye kwahlanganiswa "ukwelashwa komdlavuza." Ukwelashwa komdlavuza kungadala, futhi inani elibalulekile labantu linamanye izimpawu eziqhubekayo ezihlobene nokwelashwa isikhathi eside emva kokuba ukwelashwa kwenziwe.

Siyazi isikhathi eside ukuthi ukuvuselelwa kungaba usizo kubantu abanesifo sokushaya isisu noma ngisho nokuguqulwa kwamadolo, futhi insimu yokuvuselelwa komdlavuza (njengokuvuselelwa kwepulmatory for survivors of cancer cancer ) iqala ukuhlangabezana nezidingo ezingavumelani abasindile kanomdlavuza kanye. Kuze kube lokhu kuqhuma, abantu abaye basinda umdlavuza bangadinga ukukhuluma lesi sidingo ku-oncologists yabo kunokuba ngenye indlela. Ucwaningo lokuqala lubonisa ukuthi ukuvuselelwa-kungakhathaliseki ukuthi kubuyiselwa umsebenzi owenziwe ngenxa yomdlavuza, ukubhekana nokucindezeleka okulandela ukukhathazeka okuvamile kubantu abasindile, noma ukunciphisa ukukhubazeka kusuka e-lymphedema, ukuvuselelwa kungenza umehluko emgangathweni wobomi kubantu baye basinda umdlavuza.

Njengombhalo wokugcina ekusindisweni, abantu abaningi abaye basinda umdlavuza isikhathi eside ukusiza abanye ababhekene nalesi sifo. Kungakhathaliseki ukuthi usanda kutholakala futhi ufuna ukwesekwa, noma usuqedile ukwelashwa futhi wangena ekusindeni, kunezinhlangano eziningi ongazithola noma ukunikeza ukusekelwa kwabanye. Futhi uma nje sikhuluma ngokumemezela, qiniseka ukuthi ufunda imibala ye-ribbon ye-khansela ehlukile . ukukhumbula ukuthi ukukhanya okwesibhakabhaka umbala omelela wonke umdlavuza-nabo bonke abasindile-ukuma ndawonye.

Kubangani nabathandekayo

Uma ufunda ngomdlavuza ngoba othandekayo watholakala, ngiyabonga. Isisho esithi, "Kuthatha idolobhana" kwakungeyona into enembile kakhulu kunesimo somdlavuza. Enye yemizwa enzima kakhulu njengoba usekela umuntu onomdlavuza ngumqondo wokungabi namandla. Yini ongayenza ukuze wenze uhambo lomuntu wakho othandekayo lube lula?

Ngezinto eziningi ekuphileni kwethu sizicabangela esimweni esifanayo, sizama ukucabanga ukuthi izidingo zethu ziyoba yini. Kuyini ngempela ukuhlala nomdlavuza ? Lokho esikufundile ukuthi into ebaluleke kakhulu ukukhona kwakho. Ukuba khona kwakho ngaphezu kwanoma yini enye kungaduduza lapho impilo yonke ingabonakali ukulandela imithetho.

Hlola lezi zeluleko zokusekela othandekayo ngomdlavuza , kepha futhi, ukuba khona kwakho, nokuthatha isikhathi sokulalela kungaba isipho sakho esikhulu kakhulu. Futhi ungakhohlwa ukuthi ngenkathi unakekela othandekayo wakho, udinga ukuzikhathalela. Siyazi ukuthi lokho kusho okulula kunokukwenza, kodwa kungenza umehluko omkhulu njengoba isikhathi siqhubeka. I-cancer iyimarathon, hhayi i-sprint.

Izwi elivela

I-cancer iyisifo esesabekayo nemizwelo ingakwazi ukujula ngokujulile uma uzwa leli gama emshweni owodwa njengegama lakho noma lomuntu othandekayo. Yiziphi izinyathelo zokuqala okufanele uziphathe, futhi yini okudingeka wazi?

Ngokufunda lolu lwazi uthatha isinyathelo sokuqala sokuzihlomisa, kungakhathaliseki ukuthi usanda kutholakala, uye wahlala nesifo isikhathi esithile, noma umane ufisa ukuzifundisa ngalezi zifo. Omunye wabesilisa ababili kanye nomunye kwababesifazane ababili kulindeleke ukuthi bahlakulele umdlavuza ngesikhathi sokuphila kwabo, futhi lezo zinombolo azibandakanyi nomdlavuza wesikhumba. Kungase kubonakale sengathi siphakathi kwesifo sengculaza, kodwa lokhu akusona isizathu sokuphelelwa ithemba. Ukwelapha-namanani okusinda-ngoba umdlavuza uyaqhubeka ngokuqhubekayo, Ngesikhathi esifanayo sifunda kabanzi ngezimbangela, futhi yini engenziwa ukuze kuvinjelwe umdlavuza kuqala.

Uma uthola ukuthi unomdlavuza, finyelela kubathandekayo bakho. Ungazami ukuhamba yedwa. Funda ukuvumela abanye bakusize. Buza imibuzo eminingi futhi ube ngummeli wakho siqu ekwelashweni komdlavuza wakho .

Sisekhona indlela yokuhamba ekutholeni ukwelashwa okungcono komdlavuza, kodwa ucwaningi nokuthuthuka kwenzeka nsuku zonke. Amakhulu wemishanguzo okwamanje afundiswa ekuvivinyweni kwemitholampilo. Futhi kuze kube yilapho sinekhambi lomdlavuza, khumbula ukuthi phakathi kwazo zonke izinselelo, umdlavuza ushintsha abantu ngezindlela ezinhle futhi . Kungakhathaliseki ukuthi ukwaziswa okusha ngokuphila, ukuzwelana nabanye, noma ukuzwela okukhulu, kunezinsimbi ezithile zesiliva kulabo okufanele babhekane nalesi sifo esikhuthazayo.

Imithombo:

I-National Cancer Institute. Kuyini umdlavuza? Kubuyekezwe 02/09/15. http://www.cancer.gov/about-cancer/understanding/what-is-cancer

I-National Institute of Health. I-SEER Training Module. Ukuhlukaniswa komdlavuza. 2016. http://training.seer.cancer.gov/disease/categories/classification.html

I-World Health Organization. Ukuhlukaniswa Kwamazwe Omhlaba Kwezifo Ze-Oncology, Edition 3 (ICD-0-3). Kubuyekezwe ngo-10/05/15. http://www.who.int/classifications/icd/adaptations/oncology/en/